Jõulutort Kreeka pähklite ja jõhvikatoormoosiga

Minu jaoks on viimastel aastatel olnud jõulutordiks valdavalt mingi variant jõhvikatordist. Sedakorda küpsetasin biskviidi Kreeka pähklitega. Jõhvikatoormoosi tegin jõhvikatest, mis peavad mul ikka purgis vees olemas olema. Jõhvikamoosi asemel võib muidugi kasutada muud endale meelepärast hapukat moosi ja ka pähklid võivad ju olla näiteks sarapuupähklid. Aga igati tore talvine ja jõulune tort!

Biskviit:

4 suurt muna

2 dl suhkrut

2 dl nisujahu

1 sl kartulitärklist

1 tl kuhjaga piparkoogivürtsi

0,5 tl küpsetuspulbrit

75-80 g Kreeka pähkleid, peeneks hakitult

Täidis:

jõhvikatoormoos (jõhvikad ja suhkur)

Kreem:

200 g maitsestamata toorjuustu

400 ml vahukoort

1 tl vanillisuhkrut

4 sl või rohkem suhkrut - reguleeri oma maitsejärgi

1. Biskviidi tegemiseks vahusta munad suhkruga heledaks vahuks. Sega omavahel kuivained peale pähklite, sõelu munavahu hulka ja sega tainas ettevaatlikult ühtlaseks. Seda on hea teha suurema vispliga, siis ei jää jahu tükki. Lõpuks sega tainasse pähklid. Kalla tainas küpsetuspaberiga vooderdatud 26 cm läbimõõduga vormi. Mina küpsetasin biskviiti oma gaasiahjus 200 kraadi juures 25 minutit. Kui biskviit on küps ja pealt kuldse jumega, võta see ahjust välja ja lase jahtuda.

2. Toormoosiks purusta saumikseriga värsked jõhvikad suhkruga. Suhkru kogus vali oma maitse järgi. Alusta vähemast, sest alati saab juurde panna.

3. Kreemi jaoks vahusta kausis mikseriga toorjuust ja suhkrud ja sorts vahukoort, siis lisa edasi vahustades tasapisi ülejäänud koor ning vahusta kreem kõvaks vahuks.

4. Lõika jahtunud biskviit pooleks ehk kaheks kihiks. Määri aluskihile korralik kiht moosi, siis lisa sellele kiht kreemi ( natuke alla poole kreemist). Tõsta teine kiht biskviiti peale ja korda tegevust. Jäta kreemi ka tordi külgede katmiseks. Kaunista tort värskete jõhvikate, nonparellide või muu endale meelepärasega.

Sõrnikud

Taas üks aastaid ennast tõestanud retsept ja täielik klassika. Venekeelseid õpetusi on mitmesuguseid, kuid jäin kohe algusest peale selle retsepti juurde. Ega midagi rohkemat oskagi lisada, kui et kohupiim võiks olla hea kuiv, mida kahjuks aga meie poodidest enam suurt ei leia. Võiks eelistada kas turul müüdavat lahtist kohupiima või näiteks kaubanduses Leedu päritolu Aasa kohupiima. Mina kasutan küpsetamisel juba aastaid omatehtud kohupiima.

Originaalretsept siin.

500 g kohupiima

2 muna või 3 munakollast

4-5 sl suhkrut

1 tl vanillisuhkrut

100 g jahu + 1-2 sl paneerimiseks

näpuotsatäis soola

1. Vajuta kohupiim suure kahvliga sõmeraks, sega juurde munad ja suhkrud ning sool. Lõpuks sega juurde sõelutud jahu, nii et saad mõnusalt sitke taina.

2. Vormi suure lusikaga tainast umbes golfipallisuurused pallid, veereta neid jahus, vajuta need lõikealusel lapikuks ja vormi korralikud servad. (Vaata vajadusel viidatud retsepti juures olevat videot.)

3. Prae sõrnikud pannil õlis väikesel kuumusel kaane all kuldselt pruuniks. Serveeri sõrnikud endale meelepärase lisandiga, moosi, hapukoore või muuga.

NB Kui kohupiim on vedelama olekuga, pane jahu rohkem, nii et tainast saab vormida ja see püsib kenasti koos. Samas pole jahu nii palju vaja, kui kohupiim enne kurnata, lasta pool tunnikest sõelal seista.

Kuna eelmisest magustoidust oli

natuke vahukoore-toorjuustukreemi järgi,

siis sõime sõrnikuid selle kreemi ja moosiga. Nämma!

Marineeritud mädarõigas

Sügisel kaevasin mädarõikajuured maast välja ning panin mullaga nõusse seisma ja tegemisjärge ootama, sest lihtsalt aega nappis. Nüüd on hea keldrist juurikaid võtta ja tasapisi mädarõigast marineerida. Kartsin küll, et toas toimetades ähvardavad silmamunad jälle vänge haisu tõttu peast välja veereda, kuid oh imet! Tänu heale köögimasinale, kiirele blenderile, sain mädarõika nii kiiresti purustatud, et ei mingit lõhna. Küll oli mul aken lahti ja pliidi kohal väljatõmme tööle pandud.

Mõtlesin, et panen siia ka üldjuhise kirja, sest iga kord mädarõigast tehes ikka meelest läinud, kuidas need ainete vahekorrad õieti on.

500 g puhastatud ja tükeldatud mädarõikajuuri

600 ml külma vett

2 sl jämedat soola

2 sl kuhjaga suhkrut

2-3 sl äädikat

1. Marinaadi jaoks sega vees sool ja suhkur, kuni need on lahustunud, ja siis lisa äädikas. Edasi timmi maitse oma meele järgi. Mulle meeldib, kui marinaad on ainult õige pisut magukas ja äädikat nii palju, et kurgus natuke kõrvetab - mädarõigas mahendab hiljem selle maitset.

2. Purusta portsude kaupa mädarõikatükid koos marinaadiga blenderis või köögikombainis ja pane suurtesse purkidesse üle öö seisma. Järgmisel päeval jaga mädarõigas väiksematesse purkidesse, nii et mädarõikal oleks purkides ka piisavalt vedelikku.

Lihtne suitsukalasalat

Seda salatit mäletan nii kaua kui ennastki. Ääretult lihtne ja imemaitsev. Kala võib võib olla suitsutatud ahven, tursk, heik või haug - mis ainult maitseb. Söö niisama või kasuta leiva- või saiakattena. Ainete koguseid võib jällegi reguleerida oma maitse järgi ja kindlasti maitse enne, kui soolane kala on, sest võib-olla polegi vaja salatisse soola lisada!

1 keskmise suurusega suitsuahven või muu kala

2 keedumuna

1,2 dl keetmata riisi

majoneesi

soola

jahvatatud musta või valget pipart

1. Keeda riis ja munad.

2. Puhasta kala ja haki peenemaks. Haki ka munad või vajuta kahvliga puruks.

3. Sega omavahel kõik ained, lisa nii palju majoneesi, et saad mõnusalt mahlase salati, ja maitsesta salat pipra ja vajadusel soolaga.

Kana-kookosekarri

Sedakorda lihtsamast lihtsam karri, kui kasutada juba valmis karripastat, ja maitseb väga hea. Kui pole viitsimist toiduga mässata, on see alati mugav variant. Karripastat saab valida oma maitse järgi mahedama või teravama. Ning mõistagi on see kujunenud meie menüüs klassikaks.

300-400 g broileri rinnafileed või kanakintsuliha

1 suur sibul, viilutatult

1 punane paprika, viilutatult

400 ml kookospiima

1-2 sl karripastat

värsket koriandrit või peterselli

soola ja pipart või mingit broileri maitseainesegu kana maitsestamiseks

õli praadimiseks

1. Aja sügavate servadega pannil õli kuumaks ja kuumuta selles sibul kergelt läbi. Siis lisa tükeldatud kana ja prae seni, kuni liha muudab värvust. Maitsesta kana oma maitse järgi.

2. Lisa pannile karripasta ja vähehaaval segades kookospiim, et pasta korralikult lahustuks.

3. Kui kaste on keema tõusnud, keera kuumus väikeseks, lisa paprika, lase sel läbi kuumeneda ja keera kuumus kinni. Lõpuks lisa hakitud maitseroheline. Serveeri karri endale meelepärase riisiga.

Minu vaieldamatu lemmik on basmatiriis, millele lisan Gordon Ramsay õpetuse järgi keema panemisel ühe tähtaniisi ja paar kardemonikupart. Kui riis on pehme, nokin aniisi ja kuprad välja. Tuleb väga mõnusa maitsega aromaatne riis!

Tervisesalat

Olid veel mõned kurgid seisma jäänud ja et need kiiresti ära tarbida, tegin nad hoidiseks. Alguses mõtlesin teha Toome salati, kuid kuna tegemist ootasid ka valged paprikad, siis tekkis väike edasiarendus, mille nimeks sai tervisesalat. Nõukaajal oli Toome salati kõrval müügil ka Tervisesalat, mis esimesest natuke erines, kuid kahjuks ei mäleta, kuidas. Kuid valminud salatiga olen igatahes väga rahul.

1,5 kg kurki

4 sibulat

2 suurt porgandit (u 500 g)

4 valget paprikat

2 küüslauguküünt

suur punt tilli (u 100 g)

1,5-2 sl jämedat soola

1,5 sl suhkrut

1 tl sinepiseemneid

10 tera musta pipart

1,5-2 sl 30% äädikat

1 dl õli (nt päevalilleõli)

1. Viiluta õhukeselt kurk, porgand, sibul ja paprika. Siin on köögikombain hea abimees. Ning haki peeneks küüslauk ja till.

2. Aja pannil sorts õli kuumaks ja kuumuta selles porgandid hästi kergelt läbi - ainult paar minutit. Nii jääb porgand salatis hambale pehmeks, kuid samas ikka mõnusalt krõmpsuks.

3. Sega omavahel kõik ained, maitsesta ja jäta 24 tunniks potti kaane all jahedasse seisma.

4. Kuumuta salat keemiseni, pane kuumalt purkidesse ja sulge korralikult kaantega.

NB Maitsestamisel alusta jällegi kõigega tagasihoidlikumalt, sest alati saab juurde panna.

Suvikõrvitsavorm riisiga

Sel suvel oli päris hea suvikõrvitsasaak ja praegugi ootab veel mõni suvikõrvits keldris toiduks tegemist. Otsisin oma igapäevaroogadele vaheldust ja leidsingi toreda vormi, mille tuunisin natuke oma maitse ja olemasolevate ainete järgi. Tulemus tuli toitev ja mahedalt maitsev. Kuid nagu vahel lihata toitude puhul juhtub, pole need mõnele piisavalt maitsekad. Praegusel juhul aitas hädast välja magus tšilli kaste ehk sweet chilli sauce, mis sobis vormiga väga hästi. Samuti võiks juba vormile endale lisada hakitud tšillipipart või tšillihelbeid, kui on teravama armastajaid, ning vähemalt pool juustust võiks olla tugevama maitsega, näiteks Cheddari juust.

Inspiratsioon: Natasha's Kitchen

Küpsetusvormi suurus u 25 x 30 cm

700-800 g suvikõrvitsat + 0,5 tl soola

2 suuremat porgandit

180 g keetmata riisi (võib olla sutsu rohkem või vähem)

4 suurt muna

500 g hapukoort (mina kasutasin 10%)

250 g riivjuustu

0,5 tl küpsetuspulbrit

1,5 tl Vahemere maitseainesegu

0,5 tl kuivatatud basiilikut

1 + 1 tl köögiviljapuljongipulbrit

jahvatatud musta pipart

1. Riivi jämedalt suvikõrvits, sega juurde sool ja jäta natukeseks ajaks seisma, et eralduks mahl.

2. Keeda riis 1 tl puljongipulbriga pehmeks. (Võta riisi koguse kohta 2 osa vett. Kui riis on juba peaaegu pehme, keera tuli potil alt ära ja jäta riis kaane alla lõplikult valmima.)

3. Riivi porgand.

4. Klopi kausis munad lahti. Sega juurde 2/3 hapukoort, küpsetuspulber, riivitud porgand ja umbes 2/3 riivjuustu. Pigista suvikõrvitsast mahl välja ja lisa segule. Lõpuks sega juurde riis ja maitsesta segu puljongipulbri, pipra ja ürtidega. (Puljongipulbri asemel võib kasutada ka lihtsalt soola.)

5. Pane segu vormi, määri peale ülejäänud 1/3 hapukoort ja puista riivjuust peale.

6. Küpseta vastavalt oma ahjule 180/200 kraadi juures umbes 45 minutit, kuni vorm omandab kuldselt pruunika jume. Lase vormil enne serveerimist minutit kümme-viisteist jahtuda.

Maitseaineid ja ürte võib varieerida oma maitse järgi

ning neid võib lisada päris ohtralt.

Lõhe-spinatipirukas

Lõhe ja spinat on tore kooslus nii pirukas kui ka pastaga. Jällegi võib piruka puhul kasutada endale meelepärast tainast. Mina otsustasin lihtsa hapukoorega muretaina kasuks, milles kasutasin 00-tüüpi ja täisterajahu. Nii küpses tainas mõnusalt krõbedaks. Pirukas tuli mahlane ja toitev.

Piruka küpsetasin 26 cm läbimõõduga vormis.

Põhi:

3 dl nisujahu (2/3 00-tüüpi ja 1/3 täisterajahu)

75 g võid

4-5 sl hapukoort

0,5 tl soola

0,5 tl suhkrut

Täidis:

200 g lõheliha (fileed)

200 g värsket spinatit

1 suur sibul

200 ml vahukoort

3 muna (kui on suured, siis piisab kahest)

200 g riivjuustu

sidrunimahla

soola

musta pipart

näpuotsatäis suhkrut

jahvatatud muskaatpähklit

õli praadimiseks

1. Põhja valmistamiseks sega kausis jahu, sool ja suhkur ning näpi jahusegusse või. Siis sega juurde hapukoor ja sõtku tainas ühtlaseks. Keera tainas kilesse ja pane külma.

2. Puhasta ja haki jämedalt sibul. Haki ka jämedalt spinat. Aja pannil õli kuumaks, kuumuta selles sibul kergelt läbi. Lisa spinat ja kuumuta segades selle närbumiseni. Maitsesta natukese soola ja musta pipraga, lisa ka näpuotsatäis suhkrut ja muskaatpähklit. Jäta segu jahtuma.

3. Tükelda lõhe ning maitsesta soola, musta pipra ja sidrunimahlaga.

4. Klopi kausis munad lahti ning sega juurde vahukoor, riivjuust ja sorts sidrunimahla.

5. Võta tainas külmast. Rulli või vajuta käega tainas küpsetuspaberil õhukeseks, nii et vormi tõstes jääksid pirukale kõrged servad. Rullimise lihtsustamiseks riputa küpsetuspaberile enne jahu ja kasuta ka rullimisel või käega vajutamisel jahu, et vältida taina kleepumist kas tainarulli või käe külge.

6. Tõsta pool muna-juustusegust lusikaga ühtlaselt tainale. Siis laota segule spinat (võid lusikaga sellest vee natuke välja vajutada) ja spinatile jaga ühtlaselt lõhetükid. Lõpuks tõsta peale ülejäänud muna-juustusegu.

7. Küpseta pirukat vastavalt oma ahjule 180-200 kraadi juures umbes 50 minutit, kuni pirukas omandab pealt kuldse jume. Lase pirukal enne lahti lõikamist natuke jahtuda.

Seene-hakklihapirukas keefiritainast

Eelmistest postitustest võib juba julgelt järeldada, et pirukad mulle meeldivad, ja iseäranis need, mis valmivad üsna lihtsalt. Niisiis taas üks pirukas keefiritainast, mille taina retsepti enam siinkohal kordama ei hakka, aga leiab selle näiteks siit. Kuid sedakorda said täidiseks seened ja hakkliha. Igavesti nämma pirukas tuli!

Täidis:

300-400 g hakkliha

300 g metsaseeni

1 sibul

värsket tilli hakitult või tl kuivatatud tilli, soovi korral

soola

musta pipart

õli ja võid praadimiseks

1. Kui kasutad soolaseeni, siis nõruta seened ja haki. Mina kasutasin sügavkülmast võetud juba korra läbi praetud seeni, mis on veel lihtsam - need tuleb lihtsalt sulatada.

2. Koori ja haki jämedalt sibul.

3. Kuumuta pannil paar lusikatäit õli. Prae sibul kergelt läbi, siis lisa hakkliha, maitsesta see soola ja pipraga ning prae, kuni liha muudab värvi. Lisa tükike võid ja seened ning kuumuta läbi. Sega ka juurde till, kui seda kasutad.

4. Lase segul seni jahtuda, kuni segad kokku keefiritaina.

5. Vooderda umbes 26 cm läbimõõduga vorm küpsetuspaberiga ja määri see kergelt õliga. Kalla pool tainast vormi ja lükka põhjal ühtlaselt laiali. Siis kata tainas ühtlaselt täidisega ja kalla ülejäänud tainas peale. Küpseta pirukat vastavalt oma ahjule 180-200 kraadi juures 45-50 minutit, kuni see muutub pealt kuldselt pruuniks.

NB Et täidis oleks tihkem, võid selle hulka segada ühe lahtiklopitud muna.

Pirnipitsa

Tore ja mõnusalt mahe vaheldus tavalistele pitsadele ning eriti hää on ära kasutada oma aia pirne, kellel on - just neid vanemaid väikese viljaga. Minule annetab neid ikka lahke naabrinaine. Pirnide arvu saab igaüks vastavalt pirnide suurusele ise reguleerida ja ka seda, kui palju sinki panna. Põhja retsept on mul juba vana tuttav ja olemas ka siin.

Põhi:

225 g jahu

6 g kuivpärmi (u 1,5 tl)

0,5 tl soola

0,5 tl suhkrut

125 ml leiget vett

Sega kõik ained omavahel kausis ja sõtku ühtlaseks tainaks. Kata kauss köögirätikuga ja pane sooja kohta kuni tunniks kerkima.

Kate:

80 g riivjuustu (võib-olla täiesti tavaline, nt Hollandi)

1 suur sibul

pirne

2-4 viilu Serrano sinki või muud omal valikul

80 g sinihallitusjuustu (nt Royal Blue)

125 g mozzarella't

õli praadimiseks

1. Pane ahi umbes 230 kraadi peale sooja.

2. Puhasta ja viiluta sibul ning prae pannil õlis klaasjaks.

3. Rulli või vajuta tainas käega küpsetuspaberil õhukeseks. (Riputa enne küpsetuspaberile natuke jahu!)

4. Puista tainale riivjuust ja praetud sibulad. Jaota neile pirniviilud, rebi peale sink ning pudista kõige peale sinihallitusjuust ja mozzarella.

5. Küpseta pitsat umbes 20-25 minutit, kuni servad muutuvad kuldselt pruuniks.

Nii see pitsa ahju läks. Sibulad unustasin alguses panna ja

seepärast läksid kõige peale, kuid ega see maitset rikkunud. 

Peedisalat ubade ja munaga

Välimuselt värviline ja apetiitne, olemuselt toekas ja tervislik. Sobib see salat iseseisvalt vahepalaks või eelroaks, kõrvale natuke mingit saia või lameleiba, või ka mingi liha, eriti lambaliha juurde.

Kuna eelmisest päevast ei jäänud täit söögikorda järele, mõtlesin toetada seda väikese salatiga. Olin just peenralt ühe väikese peedi üles võtnud ja ahjus fooliumis küpsetanud ning seepärast lähtusin retsepti otsingul sellest. Spinat ja oad samuti oma peenralt võtta ja nii saigi salat kokku pandud. Praegu on ka turgudel kõik kodumaine värske saadaval, nii et materjali hankimisega probleeme pole.

Ainete koguseid võib taas igaüks ise oma meele järgi muuta ja retsept on kohati selline üldine, peotäis ja sorts tüüpi. Kastet tuli rohkelt ning osa panin kohe salatile ja osa serveerisin eraldi kausiga, et sööjad saaksid vajadusel seda ise juurde lisada.

1 väike peet, röstitult või keedetult/aurutatult

peotäis värsket spinatit või muud rohelist salatit

peotäis rohelisi ube (või vahaube, mina kasutasin lattube), keedetult

Kreeka pähkleid

2 muna, keedetult

Kaste:

4-5 sl maitsestamata jogurtit

1-2 tl marineeritud mädarõigast

1 tl (täistera)sinepit

väike punt tilli, peeneks hakitult

soola ja pipart oma maitse järgi

sutsu suhkrut või muud magustajat oma maitse järgi

1. Rösti või keeda/auruta peet, kui vaja, ning keeda oad ja munad, nii et kollased jääksid veidi pehmed.

2. Sega kausis omavahel kastmeaineid ja maitsesta.

3. Laota roheline salat taldrikule, jaota peale viilutatud peet ja tükeldatud oad. Puista peale Kreeka pähkleid. Nirista peale osa kastmest ja tõsta peale sektoriteks lõigatud munad. Ülejäänud kaste serveeri kausiga salati juurde.

NB Kastmeks võib olla ka vinegretikaste, aga sedakorda tahtsin midagi teistsugust ja jogurtikaste sobis hästi.

Boršipõhi

No see on vast üks populaarsemaid hoidiseid, kui mitte kõige populaarsem. Ning eestikeelses internetiruumis on ringlemas üsna sarnased retseptid ja ega minu omagi palju erine. Kuid siiski uurisin sedakorda natuke, milline siis see õige ukraina borš on, ja tegin mõne täienduse.

Ainete kogused on taas juhindumiseks, sest ega neist ju päris täpselt kinni pidada saa. Maitsestamine oleneb toorainest ja soola-suhkru lisamisega võiks alustada ettevaatlikult. Näiteks sel korral ostsin kõik eestimaise toodangu ja peedid-porgandid-kapsad olid nõnda magusad, et vaatamata suhkrukoguse vähendamisele tuli supp üsna magusapoolne. Samuti kasutasin seekord tavalise äädika asemel mahedamat õunaäädikat - see vahetus mulle meeldis - ja soola asemel osaliselt kontsentreeritud veisepuljongit ehk fond'i. Peale põhiainete (kapsas, porgand, peet, tomat, sibul), võib täiendada suppi oma maitse järgi küüslaugu, paprika ja/või juurselleriga. Ning kergema vastupanu teed minnes võib asendada tomatid tomatipüree ehk passata'ga, mida panna siis tomatikogusest poole vähem.

Kui nii suurt kogust teha ei soovi, on hea ainete koguseid poole võrra vähendada.

2-3 kg kapsast

1 kg porgandit

1 kg peeti

1 kg tomatit (või 500 g passata't)

1 kg sibulat

6-7 küüslauguküünt, soovi korral

1 suur või 2 väiksemat punast paprikat, soovi korral

3 dl õli (nii palju, et poti põhi oleks kaetud)

1,5-2 dl suhkrut

4 sl jämedat soola (mina: asendasin osaliselt veise-fond'iga)

5-7 loorberilehte

20 tera ringis musta pipart

2-3 sl 30% äädikat (mina: 5sl õunaäädikat)

1. Koori tomatid (õpetus siin) ja tükelda jämedalt. Viiluta sibulad, haki jämedalt küüslauguküüned, kui neid kasutad, riivi jämedalt porgandid ja peedid, viiluta peenemalt paprika, kui seda kasutad, ja haki kapsas.

2. Aja suure poti (ca 10 l) põhjas õli kuumaks ja keera tuli väiksemaks. Kuumuta õlis sibulad ja küüslauk läbi, siis lisa porgand, peet ja paprika, sega ja kuumuta umbes 5 minutit. Lisa kapsas ja maitseained peale äädika ning kuumuta kaane all umbes 15 minutit. NB Ole soola ja suhkruga alguses ettevaatlik, alati saab juurde panna.

3. Lõpuks lisa tomatid ja kuumuta segu kaane all vaikselt podisedes vähemalt 20 minutit. Lisa äädikas, alustades jällegi kohe mitte täiskogusest. Maitsesta supipõhi lõplikult ja pane kuumalt purkidesse.

Sellest kogusest tuleb 10-11 purki suppi.

2 kapsapead kaalus 2,6 kg ja

osa porgandeid olid toredad punased.

Võimalusel kasutan alati ploomtomateid,

mis on tavalistest paksema viljalihaga.

Nõukaajast säilinud suur pott kulub jätkuvalt marjaks ära.

Kõik ained on potis ja nagu näha, on kogus päris korralik,

sestap on suures potis hea lahe aineid segada.

Kaane all hautades ei aura mahlad ära.

Minul tuli sedakorda supipõhja 10 purki ja

pisut jäi üle, et kohe suppi mekkida.

Porgandi-oasalat

Tore salat, mida valmistada suve teises pooles, kui porgand ja oad juba peenral valmivad, ning mis sobib hästi erinevate rooga lisandiks. Aga talvel võib kasutada ka konserveeritud aineid.

2 keskmise suurusega porgandit

70-100 g rohelisi ube

Kaste:

1 sl neitsioliiviõli või muud toiduõli

1 sl heledat palsamiäädikat

1 tl mett

1 tl (täistera)sinepit

1 küüslauguküüs, purustatult

soola, maitse järgi

1. Viiluta porgandid pulkadeks ja lõika oad vastavalt nende pikkusele pooleks või kolmeks. Pane porgandid ja oad keema ning keeda neid vaid viis minutit, nii et need jääksid veel natuke krõpsuks. Siis kalla porgandid-oad külma veega üle, et need ei jätkaks küpsemist.

2. Sega kausis omavahel kõik kastme ained, kalla porganditele ja ubadele, sega ained omavahel läbi ning ongi salat valmis!

Sealiha apelsinikastmes

Ilmad on muutunud veidi jahedamaks ja grillimisele vahelduseks võib taas toas pliidi ääres toimetada. Ise söön sealiha küll vähe, kuid kuna see tooraine on siiski väga populaarne, siis sai üks ammune retsept meelde tuletatud. Selle roa peategelane on kahtlemata kaste, mida on rohkelt, kuid mis suisa kaob taldrikult. Lisandiks sobib näiteks riis või ka täiesti tavaline keedukartul ning lihtne porgandisalat.

500-600 g sealiha (nt karbonaadi või kaelakarbonaadi)

soola ja musta pipart maitsestamiseks

õli praadimiseks

1 suurema apelsini mahl (u 1 dl)

poole apelsini koor, riivitult

1 oks rosmariini või 0,5 tl kuivatatud rosmariini

2 dl piima või rõõska koort

2 dl puljongit (võib teha nt kanapuljongipulbrist)

1,5 sl jahu

valget või musta pipart, maitse järgi

soola, vajadusel

100 g riivjuustu

1. Lõika liha umbes 1 cm paksusteks või natuke paksemateks lõikudeks ning maitsesta soola ja pipraga. Pruunista lihalõigud pannil kergelt õlis, tõsta küpsetusvormi, riivi peale apelsinikoor ja lisa rosmariin.

2. Kastme jaoks aja potis puljong keema. Teises nõus sega omavahel kõik ülejäänud ained ja lisa puljongile. Kuumuta kastet segades, kuni see pakseneb. Maitsesta kaste pipra ja vajadusel soolaga.

3. Kalla kaste lihalõikudele, riputa juust peale ja küpseta liha ahjus umbes 200 kraadi juures 10-15 minutit.

NB Sel ajal, kui liha on ahjus ja pärast ahjust välja tulemist natuke jahtub, jõuad keeta riisi ja valmistada salati.

Liha on praetud, apelsinikoor peale riivitud ja rosmariin lisatud.

Kasutasin tavalist karbonaadi, aga kaelaliha on kindlasti mahlasem.

Kaste on lihale kallatud ja riivjuust peale riputatud.

Kastmes kasutasin vahukoort.

Ongi sealiha apelsinikastmes ahjust väljas.

Liha apelsinikastmes serveerisin riisi ja porgandi-oasalatiga.

Tikrimoosid

Tänavu suure kuivusega pidin tikrid juba peaaegu pooltoorelt ära korjama, sest kippusid varisema, ja eks nad siis moosiks said. Aga tikritele tahaks ikka midagi lisaks panna, et moos saaks huvitavam. Nii jagan oma katsetusi, mis minu ja teiste pereliikmete meelest õnnestusid päris hästi.

Aprikoosi kasutan üsna tihti moosi paksendamiseks ja kui juhtub midagi muud käepärast olema, nagu praegusel juhul natuke naabri antud vaarikaid, siis lähevad needki käiku.

Kogused on orientiiriks, aga seekord panin need enda jaoks päris täpselt kirja.

1. variant punaste tikritega

Moos tuli paks nagu tarretis ja sobib see ilmselt nii pannkoogi kui ka saia peale

või ka mõne liharoa või kõva juustu kõrvaseks.

700 g punaseid tikreid

150 g vaarikaid

200 g aprikoose, puhastatult

700 g suhkrut

0,5 tl vanillikaunaekstrakti või -essentsi

Purusta marjad köögikombainis, pane paksu põhjaga potti ja sega juurde suhkur. Lase moos keskmisel kuumusel keema tõusta. Siis keera kuumus väikeseks ja lase moosil kuni tund vaikselt podiseda. Vahepeal korja ka pealt vaht ära.

Ning siis polegi muud, kui moos kuumalt purkidesse panna ja korralikult kaantega sulgeda.

2. variant valgete tikritega

Valmis moosi maitse meenutab astelpaju ja

sobib see muu hulgas hästi näiteks Pavlova koogile.

1 kg valgeid tikreid

1 kg aprikoose, puhastatult

1,4 kg suhkrut

poole apelsini riivitud koor

Purusta ained köögikombainis ja sega potis suhkruga. Lase moosil keskmisel kuumusel aeglaselt keema tõusta, siis keera kuumus väikeseks. Riivi juurde apelsini koor ja lase moosil kuni tund vaikselt podiseda. Vahepeal korja ka pealt vaht ära.

Lõpuks pane moos kuumalt purkidesse ja sulge need korralikult kaantega.

Hääd katsetamist!

Lõhe või forell brändimarinaadis

Meeldiv ja nauditav vaheldus tavalisele sidrunile ja tillile. Kala võib marinaadi panna juba eelmisel õhtul, aga korralikuks maitsestumiseks võiks see olla marinaadis vähemalt kolm tundi. Järelejäänud marinaad on heaks kastmeks riisile või seda võib kasutada ka veel korra muu liha marineerimiseks.

700 g kuni 1 kg lõhe- või forellifileed

100 ml sojakastet

2 sl brändit (lahked lusikatäied)

3 sl pruuni suhkrut (väikese kuhjaga lusikatäied)

1 tl Worcesteri kastet

2 küüslauguküünt, purustatult

musta pipart, maitse järgi

soola, vajadusel

Sega kausis omavahel kõik marinaadiained, kuni suhkur on korralikult lahustunud.

Lõika kalafilee parajateks tükkideks ja pane koos marinaadiga suletavasse kilekotti ning jäta jahedasse maitsestuma.

Küpseta fileed ahjus umbes 20 minutit või grilli sütel. Grillimisel pintselda kala aeg-ajalt marinaadiga ning valmis kala võib samuti marinaadiga üle pintseldada.

Kui sojakaste on mahedama maitsega, tuleb ehk marinaadile lisada sutsu soola.

Kilekotis on fileesid hea aeg-ajalt keerata, et need maitsestuksid ühtlaselt.

Sedakorda grillisime forellifileed, mille kaaslasteks said must riis ja mangosalsa.

Mandlibiskviit

Veel üks variant mandlibiskviidist ja millal siis veel teha hõrku marjatorti kui mitte praegu. Põhja võib küpsetada väiksemas 22 cm läbimõõduga vormis ja siis on see hea kaheks kihiks lõigata. Suuremas 26 cm läbimõõduga vormis võib biskviidile lihtsat katte peale teha või samuti kaheks õhemaks kihiks lõigata ning kreemivahusem ja marjasem tort teha.

1 tass = 240 ml

½ tassi suhkrut peaks võrduma 100 g suhkruga.

1¼ tassi mandlijahu peaks võrduma 150 g mandlijahuga.

4 suurt muna

½ tassi suhkrut + 2 sl, jagatud

1 tl vanilliessentsi või 0,5 tl vanillikaunapastat

1¼ tassi mandlijahu

1 sl kookosjahu

1 tl küpsetuspulbrit

¼ tl soola

1. Vahusta kausis munakollased ¼ tassi ja 2 sl suhkruga ning lisa vanilliessents.

2. Teises kausis vahusta munavalged, kuni moodustuvad pehmed tipud. Jätka vahustamist, lisades vähehaaval ¼ tassi suhkrut.

3. Sega eraldi anumas mandlijahu, kookosjahu, küpsetuspulber ja sool ning lisa munakollasevahule. Tekib paks tainas, millele sega suure lusikaga juurde osade kaupa munavalgevaht, nii et tekib ühtlane õhuline tainas.

4. Vala tainas vormi ja küpseta pöördõhuga ahjus 180 ja tavalises ahjus 200 kraadi juures 30-35 minutit.

Siin on tort ühekihiline,

katteks ricotta- vahukoorevaht.

Tort on kahekihiline, nii vahel kui ka peal

toorjuustu-vahukoorevaht ja maasikad.

Kodujuustu ja seene vormiroog

Lihtne ja toitev roog, mille valmistamine ei nõua suurt vaeva. Vorm tuleb mõnusalt mahlane ja on hea vaheldus igapäevatoitudele. Kellele seened ei maitse, võib asendada need näiteks suitsukanaga.

Roa valmistasin küpsetusvormis suurusega 20 x 25 cm.

380 g kodujuustu ("Alma" klassikaline)

250 g šampinjone või metsaseeni (või suitsukana), hakitult

1 keskmise suurusega sibul, viilutatult

2 keskmise suurusega porgandit, riivitult

3 muna

1 dl piima (võib asendada jogurti või hapukoorega)

150 g riivjuustu

soola ja musta pipart maitsestamiseks

25 g võid praadimiseks

1. Kuumuta sibul, seened (kana) ja riivitud porgand pannil võis kergelt läbi. Maitsesta soola ja pipraga.

2. Klopi kausis munad lahti, sega juurde piim ja kodujuust ning pannil kuumutatud ained. Maitsesta segu lõplikult.

3. Kalla segu õliga määritud vormi, riputa riivjuustuga üle ja küpseta rooga ahjus vastavalt oma ahju tüübile (elekter/gaas) 200/230 kraadi juures umbes 40 minutit, kuni vorm omandab pealt pruunika jume.

4. Lase vormil natuke jahtuda, siis on seda lihtsam lahti lõigata, ja serveeri.

NB Porgandit ei pea tingimata pannil läbi kuumutama, siis jääb see vormis mõnusalt natuke krõmps.

Kasutasin vormis sügisel sügavkülma pandud

võis praetud metsaseeni.

Vasikalihahautis juustuga

Sõime siis lihavõtete ajal liha ja tuletasin meelde ühe ammuse lihtsa roa, mis oli mul millepärast unarusse jäänud. Kuna varem tegin seda ikka üsna sageli, võin seda nimetada oma pere klassikaks, ja ehkki retsept näeb ette vasikaliha, sobib selle asemele suurepärastelt ka sealiha või mingi parem tükk veiseliha. Põhiaineid on kokku ainult viis nagu Jamie Oliveri viie koostisosaga roogades. Kaste on küll lihal üsna rammus, aga tõeliselt maitsev 😋 Hautise juurde sobib hästi kartulipuder ja miskine toorsalat, aga samas võib ka viimaseta hakkama saada, kui putru mõne köögiviljaga täiendada. Mina serveerisin sedakorda lisandiks kartulipudru varsselleri ja porgandiga.

800 g-1 kg vasikaliha (võib asendada sea- või veiselihaga)

10 keskmise suurusega sibulat

300 g riivjuustu

200-250 g hapukoort

200-250 g majoneesi

soola

jahvatatud musta pipart

õli praadimiseks

1. Puhasta sibulad, viiluta jämedalt ja prae pannil õlis keskmisel kuumusel klaasjaks.

2. Lõika liha umbes sentimeetri paksuseks peopesasuurusteks viiludeks ja vasarda neid kergelt mõlemalt poolt.

3. Sega omavahel hapukoor ja majonees.

4. Määri ahjunõu õliga. Lao nõu põhja kiht liha, maitsesta see soola ja pipraga, jaota peale pool sibulast ja puista üle poole riivjuustuga. Korda seda tegevust ja kalla kõige peale hapukoore-majoneesisegu.

5. Kata ahjunõu kaanega ja küpseta vormi umbes 200-230 kraadi juures tund või poolteist, kuni liha on pehme.

Seekord kasutasin hautises laagerdunud veiseliha.

Kaste tuli tavalisest rammusam, sest hapukooreks

oli hapnenud vahukoor.

Hautis haudus poolteist tundi.

Üks varasem pilt, kus hautisel kaaslasteks

tavaline kartulipuder ja porgandisalat.

Porru-suitsukanapirukad

Oli pirukaisu. Kuna kodus oli nii suitsutatud kanakintsuliha kui ka porrut, kombineerisingi nendest mõningate lisanditega pirukatele täidise ja märkisin ainete kogused umbkaudu üles, et oleks hiljem hää nendest juhinduda. Üldjuhul teen ma ise kiirlehttaina. Muidugi on lihtsam osta poest valmis tainas, aga omatehtud on alati etem.

Pirukaid tuli 8 tükki.

400 g lehttainast

150 g suitsutatud kanakintsuliha

jupp porrut, umbes 80 g

õli praadimiseks

70 g küüslaugu või ürtidega toorjuustu

peotäis riivjuustu

jahvatatud musta pipart

1 muna ja sl külma vett pirukate määrimiseks

seesamiseemneid, soovi korral

Täidise jaoks viiluta porru õhukeselt ja prae pannil väheses õlis hästi kergelt läbi, nii et see lihtsalt närbub. Haki kanakintsuliha peeneks ja sega ülejäänud ainetega ning maitsesta musta pipraga.

Rulli lehttainas õhukeseks ja lõika kaheksaks tükiks. Tõsta igale ristkülikule lusikatäis täidist, keera pirukas kokku ja vajuta ääred kahvliga kinni. Pintselda pirukad pealt lahtiklopitud muna ja külma vee seguga, soovi korral puista peale seesamiseemneid ja küpseta pirukaid vastavalt oma ahju tüübile 200/230 kraadi juures 20-25 minutit, kuni need muutuvad pealt kuldselt pruuniks.

Sedakorda lisasin tainale kolmandiku täisterajahu.

Kui ääred kahvliga kokku vajutad,

ära vajuta välisäärt päris kinni, vaid avalda surved rohkem piruka poole,

sest muidu ääred ei kerki hästi.

Nii nad siis ahju läksid ...

... ja ahjust välja tulid 😋

 Veisepuljong

Sageli läheb meelest selline mõnus ja kosutav toit nagu puljong. Praegu, mil paljud veedavad aega enamasti kodus, on hea lihtsat, kuid siiski aeganõudvat puljongit keeta. Tore on see oma mitmekülgsuse poolest, sest seda võib juua niisama piruka või pannkoogi juurde, või ka valmistada sellest suppi või ühepajatoitu. Säilitada saab puljongit pikemalt sügavkülmas, kui seal juhtub ruumi olema.

Valmistuskäik on iseenesest lihtne.

1. Pese lihaga veisekondid külma veega, pane kondid suurde potti ja nii palju külma vett peale, et kondid oleksid kaetud. Jäta natuke ruumi ka hiljem lisatavate köögiviljade jaoks. Lase veel keskmisel kuumusel aeglaselt keema tõusta ja siis vähenda kuumust.

2. Kui vedeliku pinnale hakkab keematõusmise käigus vahtu kogunema, korja see vahukulbi või -lusikaga ära. Kui vahtu enam peaaegu ei tule, lisa köögiviljad ja maitseained: sibul, porgand, vars- või juurseller, pastinaak, loorber, must terapipar, vürts, soovi korral, ning sool.

3. Jäta puljong hästi väikesel kuumusele vähemalt neljaks tunniks keema (ei tohi keeda mulinal) ja alguses võib uuesti pinnale tekkiva vahu ära korjata.

4. Kui puljong on valmis, tõsta kondid välja ja kurna puljong läbi peene sõela või marli teise potti. Kontidelt eraldunud liha saab kasutada teistes toitudes.

Puljongi keetsin umbes viieliitrises potis ja konte oli umbes poole poti jagu. Pikema keemise käigus oli potil kaas irvakil peal.

Vesi hakkab juba vaikselt keema tõusma

ja vaht kogunema.

Sedakorda läksid puljongisse kaks sibulat, neli küüslauguküünt, väike juurseller,

kaks porgandit, kaks loorberilehte, mõni kuivatatud tillivars,

kümmekond tera pipart ja triiki supilusikatäis jämedat soola.

Keemise käigus muutub puljong järjest selgemaks.

Uuesti koguneva õrna vahukirme koorisin samuti pealt.

Ja kosutav puljong ongi valmis.

Pisuke rasvapärlendus on ka, kuid ega natuke rasva liiga tee ega maitset riku.

Soovi korral saab aga rasva pärast puljongi jahtumist pealt ära korjata.

NB Tugevama maitsega puljongi jaoks võib konte enne keetmist ahjus küpsetusplaadil pool tunnikest küpsetada, aga mina pole seda teinud, sest minu meelest tuleb puljong niigi hea maitsega, ja muidugi laisk olen ma ka😏