Reede, 18. november 2022

Suvikõrvitsapirukas lõhega




Inspiratsioon Jamie Oliverilt ja algselt tegin seda pirukat kanaga. Nüüd siis variant lõhega ja kasutada võib toorest või kuumsuitsulõhet - mõlemad sobivad. Põhjaks võib olla endale meelepärane soolane muretainas, mina tegin selle hapukoorega. Osa nisujahust võib asendada täisterajahuga - mulle nii meeldib.
Piruka küpsetasin 26 cm läbimõõduga vormis.

Põhi:

3 dl nisujahu (2 dl tavalist ja 1 dl täisterajahu)
75 g võid
4-5 sl hapukoort
0,75 tl soola
0,5 tl suhkrut

Täidis:

1 suvikõrvits (u 400 g)
1 keskmise suurusega porruvars
200-250 g lõhefileed (toorest või kuumsuitsu)
soola
musta pipart
sidrunimahla, kui toores lõhe
1 tl kuivatatud punet
1 tl kuivavatud tüümiani
1 sl kappareid, soovi korral
3 muna
2 sl maitsestamata jogurtit
100-150 g riivjuustu
õli praadimiseks

1. Sega kausis jahud, suhkur ja sool. Tükelda juurde külm või ja näpi jahuga purutainaks. Lisa hapukoor ja sõtku tainas ühtlaseks. Keera tainas kilesse ja pane külma. Või rulli kohe jahuga kaetud küpsetuspaberil õhukeseks, tõsta vormi ja pane koos vormiga külma.
2. Viiluta suvikõrvits ja porru. Toore lõhe kasutamisel lõika kala tükkideks ning maitsesta soola, pipra ja sidrunimahlaga. Suitsulõhe pudista lihtsalt tükkideks. Prae köögiviljad õlis kergelt läbi, maitsesta soola, pipra, pune ja tüümianiga. Sega juurde toore lõhetükid ja kuumuta neid, kuni need muudavad värvi. Kuumsuitsulõhe kasutamisel pole vaja kala kuumutada. Jäta segu jahtuma.
3. Sega kausis omavahel munad ja jogurt, lisa segule ka näpuotsatäis soola.
4. Võta tainas külmast, rulli see küpsetuspaberil õhuseks ja nii suureks, et vormil jääksid kõrged servad. Tõsta tainas koos paberiga vormi ja vajuta servad ühtlaseks.
5. Jaota köögivilja-kalasegu ühtlaselt tainale, puista peale kapparid, kui kasutad, ja kalla munasegu peale ning riputa riivjuustuga üle.
6. Küpseta pirukat 180 kraadi juures kuni tund, kuni pirukas omandab kenasti pruunika jume.

Piruka valmistasin kuumsuitsulõhega.

Kana Bolognese kastmes




Võin öelda, et sellelaadsed tomatikastmes hautatud kana toidud on küll meie pere klassika. Ega siin ju midagi vapustavalt uut pole, vaid lihtsalt pisuke kombineerimine - idee kusagilt ammu tulnud. Olen hautanud kana tavalises marinara kastmes ja mõnikord lisanud sellesse ka seeni. Ning sedakorda, kuna just õiged ained olid olemas, otsustasin Bolognese kastme kasuks (muidugi hakklihata). Aga samas võiks öelda, et sarnane kaste on ka osso bucco'l ja nii mõnelgi muul roal.
Ainete kogused juhiseks, gramm siia või sinna ei muuda asja ja pigem tuleks ikka järgida oma maitset. Broilerikoibade asemel võib kasutada ka kintse, tiibu või kintsuliha - kuidas kellelegi meeldib.

8 broilerikoiba
1 suur sibul
4-5 küüslauguküünt (kui suured, siis võib olla vähem)
2 porgandit
3-4 sellerivart
400 g tomateid
400-500 g tükeldatud tomateid omas mahlas
1 dl punast veini (võib asendada 1,5 sl tumeda palsamiäädikaga)
1 tl kuivatatud punet
1 tl kuivatatud basiilikut
0,5 tl suitsutatud paprikapulbrit, soovi korral
soola
musta pipart
suhkrut
broilerimaitseainet, soovi korral
õli praadimiseks

1. Maitsesta broilerikoivad soola, musta pipra ja broilerimaitseainega, kui seda kasutad, ning pane ahjunõusse.
2. Viiluta sibul ja haki küüslauk peeneks. Haki porgandid peeneteks pulkadeks (või lihtsalt viiluta) ja sellerivarred väikesteks tükkideks. Tükelda ka tomatid.
3. Aja sügaval pannil õli kuumaks ning kuumuta selles sibulat ja küüslauku, kuni sibul hakkab muutuma klaasjaks. Lisa porgand ja seller ning kuumuta need kergelt läbi. Lisa vein, kuumuta seda mõni minut ning lõpuks lisa tükeldatud tomatid ja tomat omas mahlas. Lase kastmel keema tõusta. (Kui ei kasuta veini, siis lisa tomatikastmele äädikas.) Maitsesta kaste soola, musta pipra, paprikapulbri, pune ja basiilikuga. Olen lisanud alati ka kuni supilusikatäie suhkrut.
4. Kui kaste on minutit kümme vaikselt keenud ja lõplikult maitsestatud, kalla kaste kanale. Kata ahjunõu kaane või fooliumiga ja hauta tund kuni poolteist 180 kraadi juures.
5. Serveeri kana Bolognese endale meelepärase pastaga. Peale võib riputada riivitud Parmesani ja/või hakitud peterselli.

Hautasin kana klaaskausis,
6 koiba ja kaks kintsu.

Õli kuumaks ja siis järjest kõik ained pannile.

Lasen kastmel korralikult läbi keeda,
et maitsed ühtlustuksid.

Ja ongi mahlane kana valmis.

Kolmapäev, 2. november 2022

Moosi-kohupiimakook




Paaris purgis olid moosipõhjad ja kohupiima oli ka ning kokku sai imehää kohupiimakook. Aga kohupiimakoogid ongi alati hääd 😋
Koogis on, nagu ikka, omatehtud kohupiim, aga muidu soovitan kasutada kuivemat sorti kohupiima (nt Leedu 'Aasa' kohupiima). Moosid olid mul õunamoos ja segumoos (ploom, õun ja pirn). Ning koogi põhi on Paul Hollywoodi muretaigna retsepti järgi.
Koogi küpsetasin 26 cm läbimõõduga vormis.


Põhi:

165 g nisujahu
25 g mandlijahu
120 g võid
näpuotsatäis soola
1 sl suhkrut
1 muna, keskmise suurusega

Täidis:

5-6 sl moosi, oma maitse järgi

Kate:

3 suurt muna, kollased ja valged eraldi
100 g suhkrut
0,25 tl vanilliekstrakti või vanillikaunapastat
3 sl maitsestamata jogurtit
300 g kohupiima

1. Muretaina tegemiseks sega kausis kuivained, lisa võitükid ja mudi need jahuga purutainaks. Siis sega juurde muna ja sõtku tainas ühtlaseks. Rulli tainas jahuga üle puistatud küpsetuspaberil õhukeseks, nii et jääksid kõrgemad ääred, ja tõsta küpsetusvormi.
2. Määri moos koogipõhjale, mitte väga paks kiht.
3. Vahusta munakollased suhkruga, sega juurde vanill, jogurt ja kohupiim. Teises kausis vahusta munavalged ja sega õrnalt kohupiimasegu hulka.
4. Jaota kohupiimasegu ühtlaselt koogipõhjale ja küpseta kooku umbes 180 kraadi juures 35-40 minutit, kuni kook omandab kergelt kuldpruuni jume.


Sellise kohupiimakoogi 
võib kahtlemata liigitada klassikaks.

Kolmapäev, 12. oktoober 2022

Ploomikrõbedik




Praegu olen veel ploomi lainel, sest mõned hilised ploomid potsatavad ikka veel puu otsast maha ja ootavad söömist. Vahelduseks kookidele otsustasin seekord krõbediku kasuks. Ausalt öeldes millegipärast varem polegi ploomidest krõbedikku teinud, seega otsisin natuke internetist ja kohandasin oma soovide kohase retsepti. Pean tunnistama, et magustoit tuli imemaitsev. Ilmselt oleneb see ka suures osas ploomidest - need olid magusad ja üliküpsed.
Magustoidu küpsetasin 20 cm läbimõõduga vormis ja sellest kogusest jagub neljale, väiksemate portsude korral kuni kuuele sööjale. Serveerida võib krõbediku vanillijäätise või vanillikastmega.

500 g ploome
50 g pruuni suhkrut
1 sl maisi- või kartulitärklist

Kate:

50 g jahvatatud mandleid
50 g kaerajahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
60 g võid
35 g pruuni suhkrut
0,5 tl kaneeli
0,25 tl soola
0,5 tl vanilliekstrakti või vanillikaunapastat

1. Pane ahi 180 kraadi peale sooja.
2. Puhasta ploomid kividest ja lõika neljaks. Sega ploomid korralikult suhkru ja tärklisega ning kalla vormi põhjale.
3. Katte jaoks sega kausis omavahel jahvatatud mandlid (jahvatasin koorega mandlid köögikombainis), kaerajahu, küpsetuspulber, suhkur ja sool. Lisa külm väikesteks kuubikuteks lõigatud või. Mudi või ja jahusegu sõrmedega purutaignaks. Lisa tainale kaneel ja vanilliekstrakt või vanillikaunapasta, sega veel kord läbi ja pudista tainas ploomidele.
4. Küpseta krõbedikku 180 kraadi juures 30-35 minutit. Siis lase natuke jahtuda ja serveeri jäätise või vanillikastmega.

NB Kui ploomid on hapukamad, suurenda natuke suhkru kogust.
Ilmselt võib jahvatatud mandlid asendada ka mandlijahuga, kuid arvan, et jahvatatult tuleb tekstuur mõnusam.

Krõbediku ahjust välja tulles tundus, et kate oli vajunud väga õhukeseks,
kuid see oli õnneks petlik. Kate oli parajalt paks ja krõbe.

Tänu tärklisele olid ploomid mõnusalt moosised.
Kasutasin maisitärklist.

Krõbediku serveerisin omatehtud vanillijäätisega.

Pühapäev, 9. oktoober 2022

Suitsulõhepitsad





Mulle pitsad maitsevad, aga ainult õhukesel põhjal. Tore soe võileib, mis valmib suhteliselt kiirelt, ja kui seda peaks juhtuma üle jääma, siis saab selle sügavkülma panna, et teinekord oleks toit kiiresti olemas.
Sedakorda pakun välja kaks varianti kuumsuitsulõhega, ühe n-ö valge pitsa ja ühe tavalise tomatikastmega. Pitsatainas tegin väikese korrektuuri. Olles praeguseks üsna palju pärmitainaga tegelnud, eelistan pea alati sellist levinud jahu ja vedeliku suhet, mille puhul on vedelikku 60% (nt 1 kg jahu, 600 ml vett). Nii tuleb tainas mõnusalt elastne ja hästi töödeldav - olen selle lihtsalt kätega õhukeseks vajutanud-venitanud.
Pestot ja tomatikastet panin põhjale, nii et see oli korralikult kaetud, ja pitsad küpsetasin gaasiahjus 230 kraadi juures 20 minutit.

Põhi:

225 g jahu
6 g pärmi (u 2 tl)
0,5 tl soola
0,5 tl suhkrut
135 ml leiget vett
1 sl õli

Sega kausis kõik ained omavahel tainaks ja sõtku tainast, kuni see lööb käe küljest lahti ning muutub kenasti elastseks. Selleks ei kulu rohkem kui viis minutit. Vormi tainas palliks, määri kergelt õliga, pane kaussi ja kata kauss toidukile või köögirätikuga. Lase tainal soojas kohas tund kuni poolteist kerkida, kuni selle maht kahekordistub.
Mina olen vajutanud ja venitanud taina õhukeseks jahuga üle puistatud küpsetuspaberil. Paras suurus oleks umbes 25 x 30 cm.

Suitsulõhepitsa pestoga




Kate:

rohelist pestot
150 g ricotta kohupiima
150 g kuumsuitsulõhet, tükkideks rebitult
1 väike punane sibul, viilutatult
1 väike punane paprika, viilutatult
100-150 g kõva juustu, riivitult (võib olla täiesti tavaline)

Määri pesto pitsapõhjale. Puista sellele pool riivjuustust, siis jaota ühtlaselt peale ricotta, suitsulõhetükid, sibula- ja paprikaviilud ning lõpuks puista kõik ülejäänud riivjuustuga üle.
Küpseta pitsat 230 kraadi juures umbes 20 minutit.




Suitsulõhepitsa tomatikastmega




Kate:

tomatikastet, endale meelepärast
150 g kuumsuitsulõhet, tükkideks rebitult
1 punane sibul, viilutatult
1 väike punane paprika, viilutatult
1 sl kappareid
100-150 g kõva juustu, riivitult (võib olla täiesti tavaline)

Määri tomatikaste pitsapõhjale. Puista sellele pool riivjuustust, jaota ühtlaselt peale suitsulõhetükid, viilutatud sibul ja paprika ning kapparid. Lõpuks puista kõik ülejäänud riivjuustuga üle.
Küpseta pitsat 230 kraadi juures umbes 20 minutit.




Reede, 30. september 2022

Ploomi-ricotta-mandli kook




Tänavu oli üle paari aasta hea ploomisaak. Ploomidest on isu täis söödud ja korduvalt kookigi tehtud. Soovisin natuke vaheldust ja midagi hästi ploomist ning nii saigi välja mõeldud kook kohupiimaga, seekord ricotta'ga. Kook tuli mõnusalt maheda maitsega ja mahlane ning leiab kindlalt koha mu retseptivaramus.
Koogi valmistamisel kasutasin omatehtud ricotta't, millest plaanis edaspidi kirjutada, ja kui ploomid on väga mahlased, võiks vormi väljastpoolt fooliumiga vooderdada või kasutada mittelahtikäivat vormi. Kaerajahu võib asendada ka tavalise või täisteranisujahuga.
Koogi küpsetasin 26 cm läbimõõduga vormis ja gaasiahjus.


Põhi:

100 g kaerajahu
60 g mandlijahu
80 g võid, toasooja
2 sl suhkrut
¼ tl küpsetuspulbrit

Kate:

500 g ploome (minul läks 18 tk)
300 g ricotta't
4-5 sl suhkrut (u 75 g)
3 muna, valged ja kollased eraldi
¼ tl mõrumandliessentsi (4-5 tilka)
4 sl mandlilaaste

1. Pane ahi 200 kraadi peale sooja.
2. Puhasta ploomid kividest ja lõika neljaks.
3. Valmista koogipõhi. Selleks sega kõik ained omavahel (suure kahvliga) purutainaks. Kalla tainas küpsetuspaberiga vooderdatud vormi põhjale ja vajuta ühtlaselt laiali. Abiks võid kasutada vette kastetud lusikat. Eelküpseta koogipõhja umbes 10 minutit.
4. Koogipõhja küpsemise ajal vahusta munakollased suhkruga, sega juurde ricotta ja mandliessents. Teises kausis vahusta munavalged pehmeks vahuks ja sega õrnalt kohupiimasegu hulka.
5. Kata eelküpsetatud koogipõhi ploomilõikudega, jaota neile ühtlaselt kohupiimasegu ja riputa sellele mandlilaastud.
6. Keera kuumus 180 kraadi peale ja küpseta kooki 40-45 minutit, kuni see muutub pealt kuldselt pruuniks.


Kuna ploomid olid tugeva viljalihaga,
polnud vaja vormi väljastpoolt vooderdada.



Kolmapäev, 21. september 2022

Pihlaka-õuna-pirnimoos ja pihlakakompott




Mõne aasta eest sai aeda istutatud kultuurpihlakas, kes nüüd juba parajalt saaki annab. Mamm on tal natuke mahedam kui metsapihlakal, aga maitset jagub hoidistesse sellegipoolest küllaga. Kui olen kasutanud metsapihlakaid, siis pole neid mahedama maitse saamiseks n-ö külmetanud, sest mulle nende tugevam mekk meeldib.
Pihlakaid oli kokku 650 g ja jagasin need pooleks, nii et sain kolm väikest purki kompotti ja ka kena koguse segumoosi. Kompotipihlakad sobivad hästi toorsalatitesse, näiteks kas või lihtsalt porgandiga kokku, või ka täienduseks õunarisotosse.
Kuna lahke naabrinaine jagab igal aastal pirne, siis nii sündis segumoos.

Pihlakakompoti jaoks puhasta pihlakad ning keeda veest ja suhkrust siirup, nii et võtad 1 osa suhkrut ja 2 osa vett ehk näiteks poole liitri kohta 250 g suhkrut. Kalla pihlakad kuuma siirupisse, kuumuta neid kuni viis minutit (ära keeda!), siis tõsta koos siirupiga purkidesse ja kaaneta. Nii lihtne see ongi!
Mina valin kompoti jaoks väikesed purgid, nii et saan purgi avamisel pihlakad kohe korraga ära kasutada.


Pihlaka-õuna-pirnimoos


700 g õunu
700 g pirne
350 g pihlakaid
600 g suhkrut
vett

1. Puhasta kõik ained. Tükelda puhastamise käigus pirnid ja õunad, segades need suhkruga (vt all pilti).
2. Pane pihlakad potti ja kalla juurde nii palju vett, et pihlakad oleksid vaevalt kaetud. Lase veel keema tõusta ja keeda pihlakaid minutit viis väikesel kuumusel.
3. Lisa tükeldatud õunad, pirnid ja suhkur ning keeda aineid väikesel kuumusel, kuni need pehmenevad. Kontrolli vahepeal maitset ja vajadusel lisa suhkrut. Kui soovid, võid moosi saumikseriga kergelt püreestada.
4. Tõsta moos kuumalt purkidesse ja kaaneta.

NB Soovi korral võib lisada moosile kaneeli, vanilli, ingverit või muid vürtse, aga mina seda ei teinud, sest ehe maitse tundus väga hea.
Suhkru kogus sõltub ainete maitsest!

Pihlakad ja õunad (Krügeri tuviõunad) oma aiast,
pirnid naabri aiast.

Kui puhastad õunu ja pirne, siis tükelda need kohe väiksemaks ja
sega natukese suhkruga, sest nii ei muutu tükid tumedaks.

Mina püreestasin moosi kergelt ja
moos tuli mõnusalt paksu konsistentsiga.
Maitse oli ka tasakaalus,
pihlakat oli parasjagu tunda.

Nii palju siis moosi ja kompotti tuli.
Ning purkide puhul ikka taaskasutus!

Baklažaani ikra




Baklažaani ikra ehk lihtsalt baklažaani-tomatisalat, lihtne ja maitsev juba klassikaks saanud hoidis. Seda võib süüa külmalt salatina liha kõrvale või saiakattena, või kasutada ka panni- või pajaroas - natuke liha ja riisi või mingit makaronitoodet juurde ning toit saabki kiiresti ja vaevatult valmis.
Ainete kogused annan osaliselt tükikaupa, sest kes ikka seda porgandit-sibulat täpselt kaaluda viitsib. Samuti võib maitseaineid vastavalt oma maitsele reguleerida ning üldse oleneb maitsestamine ju ainete algsest maitsest. Mina teen baklažaani ikra pigem mahedama maitsega, sest kasutan seda talvel toitude sisse, kus maitset saab uuesti timmida.
Kokku sain nende koguste järgi salatit seitse purki.


1,5 kg baklažaane
2 kg tomateid
2 pigem suuremat porgandit
2 punast paprikat
2 suuremat sibulat
1-2 tšillipiprakauna, soovi korral
4 küüslauguküünt (mina panin terve väikese pea)
150 g (päevalille)õli
1 sl jämedat (mere)soola
3 sl suhkrut
0,5 sl 30% äädikat, soovi korral (mina jätsin ära)
punt värsket rohelist (peterselli, tilli leesputke jne)

1. Puhasta kõik ained ja koori tomatid. Lõika noaga tomatitele rist, kuumuta neid paar minutit vees, kuni koor hakkab lahti lööma ja tõsta jahtuma, siis koori.
2. Viiluta sibulad ja paprikad, tükelda baklažaanid väikesteks kuubikuteks või viiluta, riivi jämedalt porgandid, haki küüslauguküüned ja tšillipiprakaunad peeneks. Tükelda tomatid.
3. Aja sügavas potis õli kuumaks, keera poti all tuli väiksemaks ja kuumuta õlis sibulaid ja küüslauku segades, kuni sibul hakkab värvi muutma. Siis lisa baklažaan ja kuumuta kergelt läbi, edasi porgand ja paprika ning jälle kuumuta kergelt. Lisa ka sool ja suhkur, mis tõmbavad ainetest mahlad välja. Lõpuks sega juurde tükeldatud tomatid, tšilli ja äädikas, kui kasutad, ning hakitud maitseroheline. Lase segul vähemalt 20 minutit vaikselt podiseda, siis kontrolli maitset, vajadusel lisa soola ja/või suhkrut. Tõsta salat kuumalt purkidesse ja kaaneta.

NB Tšillipiprakauna asemel võib kasutada tšillihelbeid või jätta tšilli ära ja asendada see jahvatatud musta pipraga.

Maitserohelisena kasutasin leesputke,
pisikesed tšillipiprad tulid oma peenralt
ning tomatid, mis on ka oma kasvuhoonest,
on juba kuumast veest läbi käinud.

Mulle meeldib baklažaanid viilutada.

Eelistan kasutada ploomtomateid,
sest siis tuleb mõnusalt paks salat.

Salat potis podisemas.

Reede, 2. september 2022

Ämbrisalat




Heal lapsel mitu nime - kellele ämbrisalat, kellele pangesalat, aga üks igavesti hea salat, mis talveks purki panna, on see küll. Olen kasutanud neid ained, mis siinses retseptis on, jäädes pikaajalise traditsiooni juurde. Aga koguseid olen vastavalt saadavusele ikka aeg-ajalt natuke muutnud. Ega muud oskagi lisada, kui et tasub teha!
Ah jaa, tegin kahekordse koguse ja tuli seitse purki.

400 g värsket kapsast
300 g sibulat
300 g tomatit
300 g porgandit
300 g kurki
1 või rohkem punast paprikat
peotäis hakitud tilli
1 sl jämedat soola
1 sl suhkrut
jahvatatud musta pipart, maitse järgi
1-1,5 sl 30% äädikat
80 g toiduõli

1. Puhasta ained, vajadusel koori kurgid. Haki või riivi kapsas, viiluta sibulad, kurgid ja paprikad, tükelda tomatid ning viiluta õhukeselt või riivi jämedalt porgandid.
2. Pane kõik ained suurde potti, sega korralikult äädika, õli, tilli ja maitseainetega ning jäta kaane all 24 tunniks jahedasse seisma.
3. Kuumuta salat keemiseni, keera tuli väikeseks ja lase salatil korralikult läbi kuumeneda (vähemalt 15 minutit), nii et see oleks lõpuks mahlaga kaetud. Kontrolli maitset. Tõsta salat kuumalt koos mahlaga purkidesse, vajuta tihedalt kokku, et mahl jääks peale, ja sulge kaantega.

Alguses on salat üsna kuiv.

Kuumutamise käigus eraldub mahl ja
lõpuks on salat kenasti täielikult omas mahlas.
Mina panen alati õli tsipa rohkem,
sest mulle meeldib selle salati puhul natuke õline maitse.

Teisipäev, 30. august 2022

Omatehtud tomatiketšup




Hoidiste tegemise kõrgaeg on käes ja seekord jõudis järg ketšupi kätte. Taas pean ennast kordama, et tavalist ketšupit pole ma juba aastaid poest ostnud. Omatehtud ketšupit on hea kasutada nii pitsal, paja- ja panniroogades kui ka tavalise kastmena.

Võib teha puhta tomatiketšupi või lisada hulka õuna või kõrvitsat. Tumedama punasema värvuse saab, kui lisada kontsentreeritud tomatipastat, tomatipüreed ehk passata't, peotäis kirsse või mureleid ja kasutada pruuni suhkrut, lisada melassi. Üldse võib lisandeid ja maitseaineid vabalt oma maitse järgi panna - selles suhtes on tore ketšupit ise valmistada.

Ketšupi tegemine vajab natuke kannatust ja aega, kuid ketšupit ei pea ühe jutiga valmis tegema ja tulemus tasub ennast kuhjaga ära. Tomateid ei pea tingimata koorima, aga mina olen ikka koorinud, sest ega koored päriselt ära lahustu. Üks võimalus on ka tomateid mitte koorida ja pärast segu püreestamist see läbi sõela kurnata. Niiviisi ei tule ka seemneid ketšupisse.

Praeguse tulemuseni olen jõudnud mitmeid retsepte kokku pannes. Lähtepunktiks on Jamie Oliveri retsept, mille võtsin aluseks ka tomatite tegemisel omas mahlas. Veel on olnud abiks retseptiraamat "Hoidistaja ABC" (autor Laine Remmelgas). Iga kord on tulnud ketšup natuke erinev, sest olen teinud kogu aeg tunnetuse järgi, aga tänavuse retsepti panin kirja.

2 kg tomateid (tiheda viljalihaga)
500 g passata't ehk tomatipüreed
3 suurt sibulat
3 suurt küüslauguküünt
2 keskmise suurusega paprikat
1,5 sl jämedat meresoola
2,5 sl tumedat muscovado suhkrut
1 sl paprikapulbrit
1 tl sinepipulbrit
näpuotsatäis kaneeli
näpuotsatäis punast pipart

1. Koori tomatid. Selleks lõika tomatitele naha sisse rist ja kuumuta neid paar minutit kuumas vees, kuni koor hakkab lahti lööma. Siis tõsta tomatid jahtuma ja koori. Kasuta kooritud tomatite jaoks eraldi kaussi, mitte potti, kus segu keetma hakkad.
2. Puhasta ja viiluta sibulad ja paprikad ning puhasta ja haki peeneks küüslauk.
3. Kalla tomatitest välja nõrgunud mahl suurde potti ja kuumuta selles umbes viis minutit sibulaid, küüslauku ja paprikat.
4. Lisa tomatipüree ja tükeldatud tomatid. Alustuseks lisa 1 sl soola ja 2 sl suhkrut, sest neid saab vajadusel alati juurde panna. Lase segul väiksel kuumusel vähemalt pool tunnikest podiseda, kuni kõik ained on pehmed. Siis lase segul jahtuda.
5. Püreesta segu köögikombainis või kannmikseris ja kuumuta see uuesti potis keemiseni. Siis keera kuumus väikeseks ja lase ketšupil veel vähemalt 20 minutit podiseda. Sel ajal lisa ülejäänud maitseained ja tee lõplik maitsestamine.
6. Pane ketšup kuumalt pudelitesse ja purkidesse ning sulge kaantega.

NB Hea on planeerida nii, et keedad tomatisegu valmis õhtul ja jätkad ketšupitegu järgmisel päeval, või teed tomatisegu jahtumise ajal (tunnike või paar) muid toimetusi, sest päris kuuma segu ei ole tore püreestada.
Ketšupi valmistamisel võib kasutada soovi korral veel näiteks sutsu punase veini äädikat, maitseainetest musta või valget pipart, tilliseemneid, koriandiseemneid või jahvatatud koriandrit, ingverit, nelki jne.

Laupäev, 20. august 2022

Tomatihoidis suvikõrvitsa ja baklažaaniga




Augustikuu keskpaiga üks märksõnu on vaieldamatult tomat. Praegu saab tomateid pea iga päev kasvuhoonest korjata. Ära süüa neid ei jõua, aga purki jõuavad nad küll. Ning sedakorda, vaadanud sahvris ja keldris ringi, mida tomatile lisada, keetsin kokku sellise letšolaadse möksi, mida talvel hea salatina külmalt süüa või pannil soojaks teha ja lisada juurde riisi või pastat ja mingit lihaollust.
Ainete kogused on antud puhastamata kujul ja gramm siia või sinna ei ole oluline. Maitsestamisel alusta väiksematest kogustest, sest lõplik maitsestamine oleneb suuresti tooraine maitsest.

1,7 kg tomateid
400 g sibulat
200 g porgandit
400 g suvikõrvitsat
400 g baklažaani
1,5 sl jämedat soola
3 sl suhkrut
1 tl jahvatatud musta pipart
1,5-2 dl õli (nt päevalille- või oliiviõli)

1. Koori tomatid. Selleks lõika naha sisse rist ja kuumuta tomateid vees, kuni koor hakkab lahti lööma (nii umbes paar minutit). Tõsta tomatid jahtuma ja koori ning tükelda jämedalt.
2. Puhasta ja viiluta sibulad ning riivi jämedalt porgandid. Baklažaan ja suvikõrvits viiluta väikesteks tükkideks.
3. Aja poti põhjas õli kuumaks ja kuumuta keskmisel kuumusel selles mõni minut sibulat. Lisa porgand ja kuumuta jälle kergelt läbi. Nüüd lisa suvikõrvits ja baklažaan ning supilusikatäis soola. Sega ja kuumuta jälle ained läbi. (Sool aitab ainetest mahlad välja imeda.)
4. Lõpuks lisa tomat, 2 sl suhkrut ja must pipar ning kuumuta segu vähemalt 20 minutit tasasel kuumusel, nii et see podiseb vaikselt; aeg-ajalt sega ka.
5. Timmi maitse enda jaoks parajaks, tõsta segu kuumalt purkidesse ja sulge kaantega. (Mina sain viis n-ö supipurgitäit.)

Kolmapäev, 17. august 2022

Tomatileib




Üks suvine lihtne tinglikult võileib mu nooruspäevilt ja kahtlemata klassika. Leiba oli, tomatit oli, sibulat oli, majoneesi oli ning kokku sai tõeliselt mahlane ja hõrk suupiste. Ega seda saagi õieti retseptiks nimetada: võta lihtsalt kõik ained ja lao leivale, maitsesta soovi korral pipraga ja naudi. Eks majonees ja tomatimahl kipu mööda näppe tilkuma, aga pärast on mõnus näpud puhtaks lakkuda 😋 Kuid seda leiba võib süüa korralikumalt ka noa ja kahvliga.

Kõige parem veel, kui on oma aia tomatid, omaküpsetatud leib ja
omatehtud majonees. Seekord oli peale majoneesi muu oma.

Esimese pildi leival alustasin majoneesist ja lõpetasin majoneesiga.
Siin panin majoneesi ainult lõpetuseks peale.

Neljapäev, 7. juuli 2022

Rabarberi-pisarakook




Rabarberisiirupi tegemisest jäi järele veel üsna maitsekas rabarberimass, millest otsustasin kooki teha. Otsisin internetist inspiratsiooni, et teha beseekooki, kuid välja kukkus hoopis pisarakook. Aga kook tuli atraktiivne ning hästi mure ja hõrk, mistõttu soovitan katsetada.
Rabarberimassi võib ka spetsiaalselt valmis keeta, võttes umbes sama koguse rabarberit, tsipa vett ja suhkrut.
Koogi küpsetasin 23,5 x 23,5 cm vormis ja gaasiahjus 200 kraadi juures.
1 tass - 240 ml

Põhi:

170 g võid, pehmet toasooja
1,5 tassi jahu (180 g)
1,5 sl suhkrut
näpuotsatäis soola
0,5 tl küpsetuspulbrit

Täidis:

400 g rabarberimassi, mis siirupiteost järel
50 g suhkrut (või pane lihtsalt oma maitse järgi)
3 munakollast
2 sl jahu

Beseekate:

3 munavalget
80 g suhkrut
1 tl vanillisuhkrut


1. Pane ahi sooja (gaas 200/elekter 180).
2. Põhja valmistamiseks sega omavahel kõik ained ühtlaseks tainaks ja vajuta tainas küpsetuspaberiga kaetud vormi põhjale. Küpseta põhja umbes 10 minutit.
3. Kui põhi küpseb, sega omavahel täidise ained: hõõru munakollased suhkruga, lisa rabarberimass ja lõpuks sega juurde jahu. Laota täidis ühtlaselt koogipõhjale ja küpseta umbes 7 minutit.
4. Beseekatte jaoks vahusta munavalged suhkrutega. Alguses vahusta munavalged ilma suhkruta kergeks vahuks ja siis hakka jaokaupa suhkrut lisama, kuni saad kõva vahu. Laota munavalgevaht koogile ja küpseta kooki veel 10-15 minutit, kuni besee värvub õrnalt pruunikaks. Võta kook ahjust ja pane jahedasse jahtuma.

Nii nägi kook välja natuke aega pärast ahjust välja tulemist.

Ja juba korralikult jahtunud kook.

Rabarberisiirup



On see nüüd mahl või siirup, aga igatahes väärt rüübe, millest valmistada niisama jooki või näiteks kisselli.
Kuna suure kuumusega ei tahtnud rabarberivarred kosuda või mõjutas neid mullusügisene ümberistutamine, siis otsustasin neist siirupit teha. Mõõtsin kogused ära, et umbkaudne suhe oleks teada, ja panen ka teguviisi kirja. Järelejäänud rabarberimassist saab küpsetada hääd kooki.

1,2 kg rabarberit, peeneks hakitult
250 g suhkrut
vett

1. Pane puhastatud ja tükeldatud rabarber potti, kalla suhkur peale, sega korralikult läbi ja jäta vähemalt 12 tunniks kaane alla seisma. Hea on teha seda õhtul ja järgmisel hommikul siirupitegu lõpetada.)
2. Lisa rabarberile nii palju vett, et see oleks kaetud. Pane pott tulele ja lase segul keema tõusta. Siis keera tuli väikeseks ja lase segul vaikselt podiseda, kuni rabarber pehmeneb. Lase segul natuke jahtuda.
3. Kurna rabarberisegu läbi tiheda sõela, kuumuta siirup uuesti keemiseni ja pane pudelitesse. Sellest kogusest tuli natuke rohkem kui liiter siirupit.

Kolmapäev, 6. juuli 2022

Omatehtud vanillijäätis


Jäätis grillitud banaaniga.

Pean tõdema, et üks suuremaid kiikse on mul suurtootjate jäätise suhtes. No lihtsalt on tõrge jäätise vastu, mille koostisainete loetelu on pikk nagu ravimi infoleht. Praeguseks olen teinud jäätist juba seitse aastat ja lemmikuks on lihtne vanillijäätis, mida saab ise igasuguste lisanditega tuunida ning mis sobib hästi kookide ja muude küpsetiste juurde. Ning võin öelda, et see retsept kuulub mul juba klassika hulka.
Jäätise tegemiseks ei pea ostma kallist kompressoriga masinat, vaid piisab täiesti odavamast jahutusnõuga masinast. Minul on liitrise nõuga Kenwoodi jäätisemasin, millel võimsust vaid 6W, ja ma ei kurda - jäätised tulevad mõnusalt siidised. Kuid mõistagi vajab asi natuke harjutamist.
Ühel päeval keedan jäätisepõhja ehk vanillikastme valmis ja panen jahutusnõu sügavkülma ning järgmisel päeval segan jäätisemasinas jäätise. Selle retsepti järgi tuleb jäätist kenasti liiter või natuke rohkem.
Seni on kõik sööjad mu jäätise heaks kiitnud, nii et soovitan katsetada.
1 tass - 240 ml

2 tassi vahukoort ehk 35% rõõska koort
1 tass täispiima
näpuotsatäis soola
2/3 tassi suhkrut (130-150 g)
2 muna või 3 munakollast
0,5-1 sl tärklist
1 tl vanilliekstrakti või 0,5 tl vanillikaunapastat

1. Kalla vahukoor ja piim potti ning kuumuta keemiseni. NB jäta paar supilusikatäit külma piima alles, et segada munavahuga.
2. Vahusta kausis hästi õrnalt munad või munakollased suhkruga. Sega juurde näpuotsatäis soola ja tärklis ning paar supilusikatäit piima. (Mina segan munad ja suhkru kergelt vispliga.
3. Kalla kuum piim peene nirena munavahu hulka seda kogu aeg segades. Ja siis kalla saadud kaste uuesti potti ja kuumuta see paksenemiseni seda kogu aeg tasapisi segades, et kaste ei tõmbaks klimpi. Ära lase kastmel keema tõusta!
4. Kui kaste on paksenenud, keera kuumus kinni ja sega kastmesse vanill, mida kasutad, ja lase kastmel jahtuda. Mina olen jahtumise ajaks katnud kastme toidukilega, sest siis ei teki sellele nahka. (Laotan kile ettevaatlikult otse kastmele.)
5. Kui kaste on jahtunud, kalla see jäätisemasina segamisnõusse ja sega valmis. Minul on kulunud selleks keskeltläbi 20 minutit. Alguses jääb jäätis natuke pehme. Tõsta jäätis karpi, pane sügavkülma ja natukese aja pärast on tekstuur juba paras. Kui jäätis seisab sügavkülmas pikemalt, võta see umbes pool tundi enne söömist külmast välja, et selle tekstuur muutuks pehmemaks.

NB Kui soovid vähem rammusat jäätist, võta tass vahukoort ja kaks tassi piima. Kui soovid lisada jäätisesse näiteks küpsise- või šokolaaditükke, tee seda segamise lõpupoole, kui jäätis on juba paksenenud, sest muidu vajuvad tükid põhja.
Kuna meil pole tassi mõõt levinud, siis mugavuse seisukohast olen kasutanud 400 ml vahukoort ja ülejäänud pannud piima.

Mugavusest vahvlitops poest, kuid maasikad oma amplist ja
jäätis on valmistatud rammusamatest pardimunadest😎

Kolmapäev, 20. aprill 2022

Riisi-kapsavorm hakklihaga




On see nüüd vorm või hautis ja kas selle ette peaks lisama ka Soome, sest on kasutatud piima, mis näikse olevat meie põhjanaabritele omane, aga igatahes taas üks igavesti hää klassikasse kuuluv kõhutäide. Ning jälle lihtne valmistada, ehkki võtab natuke aega, kuid väiksema pere puhul saab sellest kogusest kaks korda süüa. Kui kapsas on magusa maitsega, ei pea magusainet lisama, sest roog tuleb niigi meeldivalt magusapoolse maitsega.
Ainete koguseid võib taas reguleerida, kuid selle koguse puhul läheb vaja päris suurt ahjukaussi või -potti.

1 l (täis)piima
1 kg kapsast
2 dl riisi
500 g segu- või veisehakkliha
1 suur sibul
2-3 küüslauguküünt
1-2 sl mett või siirupit, vajadusel
soola
musta pipart
2 tl puljongipulbrit, soovi korral
õli ja võid praadimiseks

1. Puhasta sibul ja küüslauk ning viiluta ja haki jämedalt. Puhasta ja haki peenemalt kapsas.
2. Pane küpsetusahi 180 kraadi peale sooja. (Pöördõhuga vast 160-170 kraadi peale.)
3. Loputa riis jaheda veega kolm korda läbi ja pane umbes poole liitri piimaga keema. Maitsesta riis soola või 1 tl puljongipulbriga (mina kasutasin juurvilja puljongipulbrit). Kui piim on keema tõusnud, keera kuumus hästi väikeseks ja lase riisil peaaegu pehmeks keeda.
4. Riisi keemise ajal kuumuta sügaval pannil õli. Prae sibul ja küüslauk klaasjaks. Lisa hakkliha, maitsesta kergelt soola ja pipraga ning prae kergelt läbi. Kalla hakkliha küpsetuskaussi.
5. Kuumuta pannil jälle õli ja lisa natuke ka võid. Lisa pannile kapsas ja prae seda aeg-ajalt segades, kuni selle kogus on vähemalt kolmandiku võrra kokku tõmmanud. Maitsesta kapsas 1 tl puljongipulbri või lihtsalt soola ja pipraga. Vajadusel lisa mesi või siirup.
6. Kalla ka kapsas ja riis piimaga küpsetuskaussi ning sega kõik ained korralikult läbi. Kalla ülejäänud piim segule peale ja küpseta vormi pealt katmata tund aega. Aga kui kapsas kipub pealt liialt pruunistuma, kata kauss lõpupoole fooliumi või kaanega.

Lihtne ja maitsev!
Mina küpsetasin vormi klaaskausis,
kuid kasutada võib ka näiteks malmpotti.

Reede, 15. aprill 2022

Kohev kohupiimakook




Lihavõttepüha puhul üks imeliselt hõrk kohupiimakook. Kuna see kook tahab natuke mässamist, siis päris iga päev ma seda ei tee. Aga retsept on mul käigus juba aastakümneid ja ausalt öeldes sobib see pidulikul puhul ka tordi asemel 😉
Kohupiima sisse võib segada rosinaid või külmutatud või kompotipuuvilju, kuid mulle meeldib puhas kohupiim. Siiski teinekord lisan sellele supilusikatäie sidrunimahla või natuke sukaati.
Pisuke lihtsamalt saab läbi siis, kui kasutada valmis muretainast, mida kulub 500 g, aga omatehtud on alati parem!
Koogi küpsetasin 26 cm läbimõõduga vormis. Küpsetuskraadi puhul tunne jällegi oma ahju. Mina küpsetasin koogi tavalises gaasiahjus.

Põhi:

3,5 dl ehk 220 g nisujahu
3 sl ehk 60 g suhkrut
näpuotsatäis soola
1 tl küpsetuspulbrit
150 g võid
1 muna

Kate:

60 g võid
2 sl nisujahu
3 dl piima
100 g suhkrut, jagatult
1 sl vanillisuhkrut või 0,5 tl vanillikaunapastat
3 muna
400 g kohupiima
1 dl rosinaid või 150 g külmutatud või kompotipuuvilju, soovi korral

1. Põhja jaoks sega kausis jahu ülejäänud kuivainetega ja näpi võiga ühtlaseks puruseguks. (Vt nippi lõpus!) Lisa purusegule muna ja sõtku tainas ühtlaseks. Taina võib keerata toidukilesse ja katte valmistamise ajaks külma panna. Aga mina olen taina kohe jahuga üle riputatud küpsetuspaberil lahti rullinud, vormi tõstnud ja koos vormiga külma pannud. Tainas rulli nii suureks, et jääksid kõrged servad.
2. Katte jaoks sulata kastrulis või, lisa segades jahu, 50 g suhkrut ja piim. Lase piimakastmel seda kergelt segades keema tõusta ja keeda seda vaiksel tulel paar minutit. Siis lase piimakastmel jahtuda. (Võid kasutada külmaveevanni.)
3. Nüüd võib juba ahju 180 kraadi peale sooja panna.
4. Sel ajal kui kaste jahtub, võta kaks kaussi ja eralda munakollased munavalgetest. Vahusta munakollased ülejäänud suhkru ja vanillisuhkruga, lisa kohupiim, jahtunud piimakaste ning rosinad/puuviljad, kui kasutad. Vahusta teises kausis munavalged kõvaks vahuks ja sega õrnalt kohupiima hulka.
5. Võta vorm koogipõhjaga külmast või kui panid taina külma, rulli see nüüd õhukeseks ja tõsta vormi ning kalla kohupiimamass koogipõhjale. Küpseta kooki 180 kraadi juures üks tund. (Pöördõhu puhul vast 170 kraadi juures.) Kui kook pole pealt pruunistunud, pane umbes viieks minutiks kuumus 230 kraadi peale. Ahjust välja tulles kohupiimamass kergelt võdiseb.
Lase koogil enne serveerimist korralikult jahtuda.


Seekord lisasin kohupiimale natuke sidrunimahla.

NB Kastme segamisel on hea kasutada väikest visplit - nii tuleb kenasti siidine kaste.
Väike nipp ka selliste tainaste (nt mure- ja kiirlehttainas) valmistamiseks, kus või tuleb jahuga puruseguks näppida.

Pane või kahe küpsetuspaberi vahele...

... ja klopi tainarulliga poole õhemaks.

Nii muutub või elastseks ja seda on lihtsam tükkideks näppida.