Pähklitort

Järjekordne tort mu üsna suurest varasalvest, mille päritolu ulatub nõukaaega ja mida pean oma varamu klassikaks. Minu meelest lihtne, kuid üllatavalt hõrk ja nauditav maius, mis sobib hästi talvisesse aega. Olen teinud seda nii jõuludeks kui ka vana-aastaõhtu peolauale.

NB Kuna tort tahab natuke seista, et maitsed ühtlustuksid, on hea see valmistada söömisele eelmisel õhtul.

Põhjad küpsetasin 26 cm läbimõõduga vormis.

250 g kooritud sarapuupähkleid (jagatuna 200 ja 50 g)

6 suurt muna

300 g suhkrut

100 g nisujahu

1-2 tl küpsetuspulbrit

400 ml vahukoort

1 tl vanillisuhkrut või 0,5 tl vanillikaunapastat

tumedat šokolaadi kaunistamiseks

1. Kui pähklid pole kooritud, siis rösti pähkleid pannil, kuni nende koor hakkab pragunema. Siis lase pähklitel jahtuda, kalla jahtunud pähklid köögirätikule, keera rätikusse ja rulli neid edasi-tagasi - nii tuleb koor hästi lahti. Seejärel purusta pähklid köögikombainis.

2. Tordipõhjade jaoks vahusta munad suhkruga, sega ettevaatlikult juurde küpsetuspulbriga segatud jahu ja 200 g purustatud pähkleid. Siis küpseta eraldi kolm põhja. Mina jagan taina silma järgi kolmeks. Katan küpsetusvormi küpsetuspaberiga, mille määrin õliga, kallan kolmandiku tainast vormi ja küpsetan 230 kraadi juures (gaasiahjus) umbes 15 minutit. Siis tõstan põhja koos küpsetuspaberiga jahtuma ja kordan tegevust veel kaks korda.

3. Kui tordipõhjad on jahtunud, vahusta vahukoor vanillisuhkruga ja sega juurde ülejäänud 50 g pähklipuru. Ning nüüd pole muud kui tort kokku panna. Määri esimesele tordipõhjale mitte väga paks kiht vahukoort, aseta peale järgmine põhi ja korda tegevust. Siis pane peale kolmas põhi ja kata tort üleni vahukoorega. (Eks jälle tuleb vahukoort silma järgi jagada.) Kaunistuseks riivi tordile tumedat šokolaadi.

Nagu armastatakse öelda,

mõnusalt mahlane tort.

 

Maksakotletid

Millegipärast pole kunagi varem maksakotlette teinud ja plaanis need olid. Ju siis maksakastmest ja pasteedist on piisanud. Aga vahelduseks on maksakotletid päris mõnusad ja nende valmistamine ei võta kauem aega kui maksakastmel. Viimase tõuke nende tegemiseks andis see, et kohalikule taluturule on ilmunud tegelased, kes pakuvad neid Ukraina toidu egiidi all. Kuid ma pean ju kõike ikka ise tegema. Niisiis natuke guugeldamist ja minu variant sai siis selline, mis maitses kodustele hästi.

600 g veisemaksa

150 g kuumsuitsupeekonit, rasvasemat või suitsupõske

4-5 sl nisumannat (mina: täisteramanna)

1 muna

1-2 sibulat

1 tl soola

0,5 tl musta pipart

0,3 tl sumahhit, soovi korral

õli praadimiseks

1. Puhasta ja haki peenelt sibulad. Aja pannil õli kuumaks ja kuumuta selles sibulat, kuni see muutub klaasjaks (paar minutit). Jäta sibul jahtuma.

2. Puhasta maks kelmedest ja tükelda. Tükelda ka peekon. Purusta peekon toidukombainis. Lisa peekonile maks ja purusta edasi koos peekoniga.

3. Kalla peekoni-maksasegu kaussi, sega juurde sibul, maitseained ja manna ning jäta kotletitainas pooleks tunniks seisma, et manna paisuks. (Sel ajal saad näiteks valmistada kotletile lisandid.) Tainas jääb siiski ikka üsna pehme.

4. Kuumuta pannil õli, tõsta tainas lusikaga pannile ja vajuta õrnalt lapikuks. Prae kotlette keskmisel kuumusel mõlemalt poolt umbes paar-kolm minutit.

Niisugune lõbus maksakotletitainas välja näeb.

Sel ajal, kui manna paisus, panin kartulid keema ja

tegelesin salatiga.

Kotletitainas on üsna pehme olekuga,

kuid püsib kindlalt koos ega lagune.

Kotlettide lisandiks sobisid hästi kartulipuder ja toorsalat.

Suitsukana-suitsujuustusupp

Olen supi lainel ja siin on väike edasiarendus Toidutare kana-suitsujuustusupist. Eks võib alati ise kanalihast puljongi keeta, aga mina, va laisk, ei viitsi (muidugi võib kasutada ka valmispuljongit) ja otsustasin kasutada suitsukana, mis annab supile veelgi hääd mekki juurde. Lisasin ka lillkapsast ja brokolit, kuid mõlemat n-ö riisi kujul. Selleks tuleb nende õisikud köögikombaini panna, natuke suristada ja ongi "riis" valmis. Kui need köögiviljad ei juhtu just lemmikud olema, siis nõnda kaovad need supi sisse ära, nii et peaaegu ei oskagi nende olemasolu ära arvata.

Jällegi kiire, lihtne ja maitsev. Sellest kogusest piisab vabalt neljale-viiele sööjale.

250-300 g suitsukanaliha, tükeldatult

2 l vett ja 4 tl kanapuljongipulbrit

1 suur porgand, jämedalt riivitult

2 sibulat, viilutatult

õli praadimiseks

250 g lillkapsa- ja brokoliriisi (mõlemat umbes pool väiksemat pead)

2 dl vahukoort

200 g suitsujuustu, tükeldatult

soola, (valget) pipart, vajadusel

värsket peterselli serveerimiseks

1. Kalla paksu põhjaga potti nii palju õli, et see oleks õliga kaetud, ja aja kuumaks. Kuumuta selles sibul ja porgand läbi.

2. Lisa vesi ja puljongipulber (võib asendada puljongikuubikuga) ning lase keema tõusta. Siis lisa lillkapsas ja brokoli ning keeda suppi vaiksel tulel kümme minutit.

3. Lisa supile suitsukana, suitsujuust ja vahukoor ning lase supil uuesti keema tõusta. Timmi maitse soola ja pipraga parajaks ning serveeri supp värske peterselliga.

NB Sageli on mul lillkapsa- ja brokoliriis juba sügavkülmast võtta, sest alati ei kasuta lillkapsast ja brokolit korraga ära, kuna nende pead kipuvad suurevõitu olema. Nii teengi need riisiks ja panen portsudena sügavkülma.

Aasiapärane läätsesupp 2

Lihtne, kiire, maitsev - mida veel tahta? Ained on enamasti sellised, mis tavaliselt kodus olemas. Päris hea vedel puder, nagu mu teine pool tähendas 😋

Tegin väikese koguse, millest sai neli korralikku taldrikutäit. Aga ainete koguseid võib vaba käega suurendada ja oma maitse järgi reguleerida.

1 dl punaseid läätsi

1 suur sibul

2 suurt küüslauguküünt

1 suur porgand

0,5 l vett

250 ml kookospiima

1 sl punast või kollast karripastat

soola, pipart

1 sl laimimahla (või sidrunimahla)

1 tl sidrunheinapulbrit, soovi korral

3-4 sl õli

1. Haki sibul ja küüslauguküüned jämedamalt ning riivi jämedalt porgand.

2. Aja poti põhjas õli kuumaks ning kuumuta selles sibul ja küüslauk kergelt läbi. Lisa porgand ja kuumuta veel natuke segades.

3. Lisa läätsed ja vesi, umbes pool teelusikatäit soola ja natuke pipart. Las supil keema tõusta, siis alanda kuumust ja keeda suppi umbes 10 minutit, kuni läätsed on peaaegu pehmed.

4. Sega juurde kookospiim, karripasta, laimimahl ja sidrunheinapulber, kui kasutad, ning lase supil veel kord keema tõusta. Kontrolli maitset ja serveeri supp hakitud koriandri või peterselliga.

Ja kordan pilti, sest naanid ja supp said tehtud-söödud koos.

Kiire naan

Meile meeldib suppide kõrvale mingit õhukest saiaollust süüa. Või on need leivad?Tavaliselt on selleks lavašš, aga armastame ka naani. Kunagi otsisin lihtsa ja kiire naani retsepti ning nüüd ongi üks juba korduvalt järele proovitud. Tegemine käib tõesti lihtsalt ja kähku. Osa jahust võib asendada täisterajahuga.

Mina teen sellest kogusest 8 naani. Võib teha ka vähem ja suuremad, aga minu jaoks on need paraja suurusega.

1¾ tassi ehk u 230 g nisujahu

2 tl suhkrut

1 tl soola

¾ tl küpsetuspulbrit

2 tl toiduõli

½ tassi ehk 1,2 dl keefirit (või piima) 

sulavõid, ürte määrimiseks, soovi korral

1. Sega kausis kõik ained ja sõtku ühtlaseks tainaks. Vormi tainast pall ja jäta 10 minutiks toidukile alla seisma.

2. Jaga tainas kaheksaks osaks, vormi pallid ja rulli need õhukeseks (läbimõõt u 15 cm).

3. Prae naanid pannil vähese õliga mõlemalt poolt pruuniks, umbes paar minutit ühelt ja teiselt poolt. (Kui naan hakkab pannil juba mullitama, on aeg see ümber pöörata.) Serveerimisel võib määrida naanile sulavõid ja riputada peale hakitud ürte.

Minul ei tule naanid rullimisel väga korrapärased,

kuid praadimisel servad tasanduvad.

Naan sobib hästi aasiapärase läätsesupi kõrvaseks.

Suvikõrvitsapirukas lõhega

Inspiratsioon Jamie Oliverilt ja algselt tegin seda pirukat kanaga. Nüüd siis variant lõhega ja kasutada võib toorest või kuumsuitsulõhet - mõlemad sobivad. Põhjaks võib olla endale meelepärane soolane muretainas, mina tegin selle hapukoorega. Osa nisujahust võib asendada täisterajahuga - mulle nii meeldib.

Piruka küpsetasin 26 cm läbimõõduga vormis.

Põhi:

3 dl nisujahu (2 dl tavalist ja 1 dl täisterajahu)

75 g võid

4-5 sl hapukoort

0,75 tl soola

0,5 tl suhkrut

Täidis:

1 suvikõrvits (u 400 g)
1 keskmise suurusega porruvars
200-250 g lõhefileed (toorest või kuumsuitsu)
soola
musta pipart

sidrunimahla, kui toores lõhe
1 tl kuivatatud punet
1 tl kuivavatud tüümiani
1 sl kappareid, soovi korral

3 muna
2 sl maitsestamata jogurtit
100-150 g riivjuustu
õli praadimiseks

1. Sega kausis jahud, suhkur ja sool. Tükelda juurde külm või ja näpi jahuga purutainaks. Lisa hapukoor ja sõtku tainas ühtlaseks. Keera tainas kilesse ja pane külma. Või rulli kohe jahuga kaetud küpsetuspaberil õhukeseks, tõsta vormi ja pane koos vormiga külma.
2. Viiluta suvikõrvits ja porru. Toore lõhe kasutamisel lõika kala tükkideks ning maitsesta soola, pipra ja sidrunimahlaga. Suitsulõhe pudista lihtsalt tükkideks. Prae köögiviljad õlis kergelt läbi, maitsesta soola, pipra, pune ja tüümianiga. Sega juurde toore lõhetükid ja kuumuta neid, kuni need muudavad värvi. Kuumsuitsulõhe kasutamisel pole vaja kala kuumutada. Jäta segu jahtuma.
3. Sega kausis omavahel munad ja jogurt, lisa segule ka näpuotsatäis soola.
4. Võta tainas külmast, rulli see küpsetuspaberil õhuseks ja nii suureks, et vormil jääksid kõrged servad. Tõsta tainas koos paberiga vormi ja vajuta servad ühtlaseks.
5. Jaota köögivilja-kalasegu ühtlaselt tainale, puista peale kapparid, kui kasutad, ja kalla munasegu peale ning riputa riivjuustuga üle.
6. Küpseta pirukat 180 kraadi juures kuni tund, kuni pirukas omandab kenasti pruunika jume.

Piruka valmistasin kuumsuitsulõhega.

Kana Bolognese kastmes

Võin öelda, et sellelaadsed tomatikastmes hautatud kana toidud on küll meie pere klassika. Ega siin ju midagi vapustavalt uut pole, vaid lihtsalt pisuke kombineerimine - idee kusagilt ammu tulnud. Olen hautanud kana tavalises marinara kastmes ja mõnikord lisanud sellesse ka seeni. Ning sedakorda, kuna just õiged ained olid olemas, otsustasin Bolognese kastme kasuks (muidugi hakklihata). Aga samas võiks öelda, et sarnane kaste on ka osso bucco'l ja nii mõnelgi muul roal.

Ainete kogused juhiseks, gramm siia või sinna ei muuda asja ja pigem tuleks ikka järgida oma maitset. Broilerikoibade asemel võib kasutada ka kintse, tiibu või kintsuliha - kuidas kellelegi meeldib.

8 broilerikoiba

1 suur sibul

4-5 küüslauguküünt (kui suured, siis võib olla vähem)

2 porgandit

3-4 sellerivart

400 g tomateid

400-500 g tükeldatud tomateid omas mahlas

1 dl punast veini (võib asendada 1,5 sl tumeda palsamiäädikaga)

1 tl kuivatatud punet

1 tl kuivatatud basiilikut

0,5 tl suitsutatud paprikapulbrit, soovi korral

soola

musta pipart

suhkrut

broilerimaitseainet, soovi korral

õli praadimiseks

1. Maitsesta broilerikoivad soola, musta pipra ja broilerimaitseainega, kui seda kasutad, ning pane ahjunõusse.

2. Viiluta sibul ja haki küüslauk peeneks. Haki porgandid peeneteks pulkadeks (või lihtsalt viiluta) ja sellerivarred väikesteks tükkideks. Tükelda ka tomatid.

3. Aja sügaval pannil õli kuumaks ning kuumuta selles sibulat ja küüslauku, kuni sibul hakkab muutuma klaasjaks. Lisa porgand ja seller ning kuumuta need kergelt läbi. Lisa vein, kuumuta seda mõni minut ning lõpuks lisa tükeldatud tomatid ja tomat omas mahlas. Lase kastmel keema tõusta. (Kui ei kasuta veini, siis lisa tomatikastmele äädikas.) Maitsesta kaste soola, musta pipra, paprikapulbri, pune ja basiilikuga. Olen lisanud alati ka kuni supilusikatäie suhkrut.

4. Kui kaste on minutit kümme vaikselt keenud ja lõplikult maitsestatud, kalla kaste kanale. Kata ahjunõu kaane või fooliumiga ja hauta tund kuni poolteist 180 kraadi juures.

5. Serveeri kana Bolognese endale meelepärase pastaga. Peale võib riputada riivitud Parmesani ja/või hakitud peterselli.

Hautasin kana klaaskausis,

6 koiba ja kaks kintsu.

Õli kuumaks ja siis järjest kõik ained pannile.

Lasen kastmel korralikult läbi keeda,

et maitsed ühtlustuksid.

Ja ongi mahlane kana valmis.

Moosi-kohupiimakook

Paaris purgis olid moosipõhjad ja kohupiima oli ka ning kokku sai imehää kohupiimakook. Aga kohupiimakoogid ongi alati hääd 😋

Koogis on, nagu ikka, omatehtud kohupiim, aga muidu soovitan kasutada kuivemat sorti kohupiima (nt Leedu 'Aasa' kohupiima). Moosid olid mul õunamoos ja segumoos (ploom, õun ja pirn). Ning koogi põhi on Paul Hollywoodi muretaigna retsepti järgi.

Koogi küpsetasin 26 cm läbimõõduga vormis.

Põhi:

165 g nisujahu

25 g mandlijahu

120 g võid

näpuotsatäis soola

1 sl suhkrut

1 muna, keskmise suurusega

Täidis:

5-6 sl moosi, oma maitse järgi

Kate:

3 suurt muna, kollased ja valged eraldi

100 g suhkrut

0,25 tl vanilliekstrakti või vanillikaunapastat

3 sl maitsestamata jogurtit

300 g kohupiima

1. Muretaina tegemiseks sega kausis kuivained, lisa võitükid ja mudi need jahuga purutainaks. Siis sega juurde muna ja sõtku tainas ühtlaseks. Rulli tainas jahuga üle puistatud küpsetuspaberil õhukeseks, nii et jääksid kõrgemad ääred, ja tõsta küpsetusvormi.

2. Määri moos koogipõhjale, mitte väga paks kiht.

3. Vahusta munakollased suhkruga, sega juurde vanill, jogurt ja kohupiim. Teises kausis vahusta munavalged ja sega õrnalt kohupiimasegu hulka.

4. Jaota kohupiimasegu ühtlaselt koogipõhjale ja küpseta kooku umbes 180 kraadi juures 35-40 minutit, kuni kook omandab kergelt kuldpruuni jume.

Sellise kohupiimakoogi 

võib kahtlemata liigitada klassikaks.

Ploomikrõbedik

Praegu olen veel ploomi lainel, sest mõned hilised ploomid potsatavad ikka veel puu otsast maha ja ootavad söömist. Vahelduseks kookidele otsustasin seekord krõbediku kasuks. Ausalt öeldes millegipärast varem polegi ploomidest krõbedikku teinud, seega otsisin natuke internetist ja kohandasin oma soovide kohase retsepti. Pean tunnistama, et magustoit tuli imemaitsev. Ilmselt oleneb see ka suures osas ploomidest - need olid magusad ja üliküpsed.

Magustoidu küpsetasin 20 cm läbimõõduga vormis ja sellest kogusest jagub neljale, väiksemate portsude korral kuni kuuele sööjale. Serveerida võib krõbediku vanillijäätise või vanillikastmega.

500 g ploome

50 g pruuni suhkrut

1 sl maisi- või kartulitärklist

Kate:

50 g jahvatatud mandleid

50 g kaerajahu

0,5 tl küpsetuspulbrit

60 g võid

35 g pruuni suhkrut

0,5 tl kaneeli

0,25 tl soola

0,5 tl vanilliekstrakti või vanillikaunapastat

1. Pane ahi 180 kraadi peale sooja.

2. Puhasta ploomid kividest ja lõika neljaks. Sega ploomid korralikult suhkru ja tärklisega ning kalla vormi põhjale.

3. Katte jaoks sega kausis omavahel jahvatatud mandlid (jahvatasin koorega mandlid köögikombainis), kaerajahu, küpsetuspulber, suhkur ja sool. Lisa külm väikesteks kuubikuteks lõigatud või. Mudi või ja jahusegu sõrmedega purutaignaks. Lisa tainale kaneel ja vanilliekstrakt või vanillikaunapasta, sega veel kord läbi ja pudista tainas ploomidele.

4. Küpseta krõbedikku 180 kraadi juures 30-35 minutit. Siis lase natuke jahtuda ja serveeri jäätise või vanillikastmega.

NB Kui ploomid on hapukamad, suurenda natuke suhkru kogust.

Ilmselt võib jahvatatud mandlid asendada ka mandlijahuga, kuid arvan, et jahvatatult tuleb tekstuur mõnusam.

Krõbediku ahjust välja tulles tundus, et kate oli vajunud väga õhukeseks,

kuid see oli õnneks petlik. Kate oli parajalt paks ja krõbe.

Tänu tärklisele olid ploomid mõnusalt moosised.

Kasutasin maisitärklist.

Krõbediku serveerisin omatehtud vanillijäätisega.

Suitsulõhepitsad

Mulle pitsad maitsevad, aga ainult õhukesel põhjal. Tore soe võileib, mis valmib suhteliselt kiirelt, ja kui seda peaks juhtuma üle jääma, siis saab selle sügavkülma panna, et teinekord oleks toit kiiresti olemas.

Sedakorda pakun välja kaks varianti kuumsuitsulõhega, ühe n-ö valge pitsa ja ühe tavalise tomatikastmega. Pitsatainas tegin väikese korrektuuri. Olles praeguseks üsna palju pärmitainaga tegelnud, eelistan pea alati sellist levinud jahu ja vedeliku suhet, mille puhul on vedelikku 60% (nt 1 kg jahu, 600 ml vett). Nii tuleb tainas mõnusalt elastne ja hästi töödeldav - olen selle lihtsalt kätega õhukeseks vajutanud-venitanud.

Pestot ja tomatikastet panin põhjale, nii et see oli korralikult kaetud, ja pitsad küpsetasin gaasiahjus 230 kraadi juures 20 minutit.

Põhi:

225 g jahu

6 g pärmi (u 2 tl)

0,5 tl soola

0,5 tl suhkrut

135 ml leiget vett

1 sl õli

Sega kausis kõik ained omavahel tainaks ja sõtku tainast, kuni see lööb käe küljest lahti ning muutub kenasti elastseks. Selleks ei kulu rohkem kui viis minutit. Vormi tainas palliks, määri kergelt õliga, pane kaussi ja kata kauss toidukile või köögirätikuga. Lase tainal soojas kohas tund kuni poolteist kerkida, kuni selle maht kahekordistub.

Mina olen vajutanud ja venitanud taina õhukeseks jahuga üle puistatud küpsetuspaberil. Paras suurus oleks umbes 25 x 30 cm.

Suitsulõhepitsa pestoga

Kate:

rohelist pestot

150 g ricotta kohupiima

150 g kuumsuitsulõhet, tükkideks rebitult

1 väike punane sibul, viilutatult

1 väike punane paprika, viilutatult

100-150 g kõva juustu, riivitult (võib olla täiesti tavaline)

Määri pesto pitsapõhjale. Puista sellele pool riivjuustust, siis jaota ühtlaselt peale ricotta, suitsulõhetükid, sibula- ja paprikaviilud ning lõpuks puista kõik ülejäänud riivjuustuga üle.

Küpseta pitsat 230 kraadi juures umbes 20 minutit.

Suitsulõhepitsa tomatikastmega

Kate:

tomatikastet, endale meelepärast

150 g kuumsuitsulõhet, tükkideks rebitult

1 punane sibul, viilutatult

1 väike punane paprika, viilutatult

1 sl kappareid

100-150 g kõva juustu, riivitult (võib olla täiesti tavaline)

Määri tomatikaste pitsapõhjale. Puista sellele pool riivjuustust, jaota ühtlaselt peale suitsulõhetükid, viilutatud sibul ja paprika ning kapparid. Lõpuks puista kõik ülejäänud riivjuustuga üle.

Küpseta pitsat 230 kraadi juures umbes 20 minutit.

Ploomi-ricotta-mandli kook

Tänavu oli üle paari aasta hea ploomisaak. Ploomidest on isu täis söödud ja korduvalt kookigi tehtud. Soovisin natuke vaheldust ja midagi hästi ploomist ning nii saigi välja mõeldud kook kohupiimaga, seekord ricotta'ga. Kook tuli mõnusalt maheda maitsega ja mahlane ning leiab kindlalt koha mu retseptivaramus.

Koogi valmistamisel kasutasin omatehtud ricotta't, millest plaanis edaspidi kirjutada, ja kui ploomid on väga mahlased, võiks vormi väljastpoolt fooliumiga vooderdada või kasutada mittelahtikäivat vormi. Kaerajahu võib asendada ka tavalise või täisteranisujahuga.

Koogi küpsetasin 26 cm läbimõõduga vormis ja gaasiahjus.

Põhi:

100 g kaerajahu

60 g mandlijahu

80 g võid, toasooja

2 sl suhkrut

¼ tl küpsetuspulbrit

Kate:

500 g ploome (minul läks 18 tk)

300 g ricotta't

4-5 sl suhkrut (u 75 g)

3 muna, valged ja kollased eraldi

¼ tl mõrumandliessentsi (4-5 tilka)

4 sl mandlilaaste

1. Pane ahi 200 kraadi peale sooja.

2. Puhasta ploomid kividest ja lõika neljaks.

3. Valmista koogipõhi. Selleks sega kõik ained omavahel (suure kahvliga) purutainaks. Kalla tainas küpsetuspaberiga vooderdatud vormi põhjale ja vajuta ühtlaselt laiali. Abiks võid kasutada vette kastetud lusikat. Eelküpseta koogipõhja umbes 10 minutit.

4. Koogipõhja küpsemise ajal vahusta munakollased suhkruga, sega juurde ricotta ja mandliessents. Teises kausis vahusta munavalged pehmeks vahuks ja sega õrnalt kohupiimasegu hulka.

5. Kata eelküpsetatud koogipõhi ploomilõikudega, jaota neile ühtlaselt kohupiimasegu ja riputa sellele mandlilaastud.

6. Keera kuumus 180 kraadi peale ja küpseta kooki 40-45 minutit, kuni see muutub pealt kuldselt pruuniks.

Kuna ploomid olid tugeva viljalihaga,

polnud vaja vormi väljastpoolt vooderdada.

Pihlaka-õuna-pirnimoos ja pihlakakompott

Mõne aasta eest sai aeda istutatud kultuurpihlakas, kes nüüd juba parajalt saaki annab. Mamm on tal natuke mahedam kui metsapihlakal, aga maitset jagub hoidistesse sellegipoolest küllaga. Kui olen kasutanud metsapihlakaid, siis pole neid mahedama maitse saamiseks n-ö külmetanud, sest mulle nende tugevam mekk meeldib.

Pihlakaid oli kokku 650 g ja jagasin need pooleks, nii et sain kolm väikest purki kompotti ja ka kena koguse segumoosi. Kompotipihlakad sobivad hästi toorsalatitesse, näiteks kas või lihtsalt porgandiga kokku, või ka täienduseks õunarisotosse.

Kuna lahke naabrinaine jagab igal aastal pirne, siis nii sündis segumoos.

Pihlakakompoti jaoks puhasta pihlakad ning keeda veest ja suhkrust siirup, nii et võtad 1 osa suhkrut ja 2 osa vett ehk näiteks poole liitri kohta 250 g suhkrut. Kalla pihlakad kuuma siirupisse, kuumuta neid kuni viis minutit (ära keeda!), siis tõsta koos siirupiga purkidesse ja kaaneta. Nii lihtne see ongi!

Mina valin kompoti jaoks väikesed purgid, nii et saan purgi avamisel pihlakad kohe korraga ära kasutada.

Pihlaka-õuna-pirnimoos

700 g õunu

700 g pirne

350 g pihlakaid

600 g suhkrut

vett

1. Puhasta kõik ained. Tükelda puhastamise käigus pirnid ja õunad, segades need suhkruga (vt all pilti).

2. Pane pihlakad potti ja kalla juurde nii palju vett, et pihlakad oleksid vaevalt kaetud. Lase veel keema tõusta ja keeda pihlakaid minutit viis väikesel kuumusel.

3. Lisa tükeldatud õunad, pirnid ja suhkur ning keeda aineid väikesel kuumusel, kuni need pehmenevad. Kontrolli vahepeal maitset ja vajadusel lisa suhkrut. Kui soovid, võid moosi saumikseriga kergelt püreestada.

4. Tõsta moos kuumalt purkidesse ja kaaneta.

NB Soovi korral võib lisada moosile kaneeli, vanilli, ingverit või muid vürtse, aga mina seda ei teinud, sest ehe maitse tundus väga hea.

Suhkru kogus sõltub ainete maitsest!

Pihlakad ja õunad (Krügeri tuviõunad) oma aiast,

pirnid naabri aiast.

Kui puhastad õunu ja pirne, siis tükelda need kohe väiksemaks ja

sega natukese suhkruga, sest nii ei muutu tükid tumedaks.

Mina püreestasin moosi kergelt ja

moos tuli mõnusalt paksu konsistentsiga.

Maitse oli ka tasakaalus,

pihlakat oli parasjagu tunda.

Nii palju siis moosi ja kompotti tuli.

Ning purkide puhul ikka taaskasutus!

Baklažaani ikra

Baklažaani ikra ehk lihtsalt baklažaani-tomatisalat, lihtne ja maitsev juba klassikaks saanud hoidis. Seda võib süüa külmalt salatina liha kõrvale või saiakattena, või kasutada ka panni- või pajaroas - natuke liha ja riisi või mingit makaronitoodet juurde ning toit saabki kiiresti ja vaevatult valmis.

Ainete kogused annan osaliselt tükikaupa, sest kes ikka seda porgandit-sibulat täpselt kaaluda viitsib. Samuti võib maitseaineid vastavalt oma maitsele reguleerida ning üldse oleneb maitsestamine ju ainete algsest maitsest. Mina teen baklažaani ikra pigem mahedama maitsega, sest kasutan seda talvel toitude sisse, kus maitset saab uuesti timmida.

Kokku sain nende koguste järgi salatit seitse purki.

1,5 kg baklažaane

2 kg tomateid

2 pigem suuremat porgandit

2 punast paprikat

2 suuremat sibulat

1-2 tšillipiprakauna, soovi korral

4 küüslauguküünt (mina panin terve väikese pea)

150 g (päevalille)õli

1 sl jämedat (mere)soola

3 sl suhkrut

0,5 sl 30% äädikat, soovi korral (mina jätsin ära)

punt värsket rohelist (peterselli, tilli leesputke jne)

1. Puhasta kõik ained ja koori tomatid. Lõika noaga tomatitele rist, kuumuta neid paar minutit vees, kuni koor hakkab lahti lööma ja tõsta jahtuma, siis koori.

2. Viiluta sibulad ja paprikad, tükelda baklažaanid väikesteks kuubikuteks või viiluta, riivi jämedalt porgandid, haki küüslauguküüned ja tšillipiprakaunad peeneks. Tükelda tomatid.

3. Aja sügavas potis õli kuumaks, keera poti all tuli väiksemaks ja kuumuta õlis sibulaid ja küüslauku segades, kuni sibul hakkab värvi muutma. Siis lisa baklažaan ja kuumuta kergelt läbi, edasi porgand ja paprika ning jälle kuumuta kergelt. Lisa ka sool ja suhkur, mis tõmbavad ainetest mahlad välja. Lõpuks sega juurde tükeldatud tomatid, tšilli ja äädikas, kui kasutad, ning hakitud maitseroheline. Lase segul vähemalt 20 minutit vaikselt podiseda, siis kontrolli maitset, vajadusel lisa soola ja/või suhkrut. Tõsta salat kuumalt purkidesse ja kaaneta.

NB Tšillipiprakauna asemel võib kasutada tšillihelbeid või jätta tšilli ära ja asendada see jahvatatud musta pipraga.

Maitserohelisena kasutasin leesputke,

pisikesed tšillipiprad tulid oma peenralt

ning tomatid, mis on ka oma kasvuhoonest,

on juba kuumast veest läbi käinud.

Mulle meeldib baklažaanid viilutada.

Eelistan kasutada ploomtomateid,

sest siis tuleb mõnusalt paks salat.

Salat potis podisemas.

Ämbrisalat

Heal lapsel mitu nime - kellele ämbrisalat, kellele pangesalat, aga üks igavesti hea salat, mis talveks purki panna, on see küll. Olen kasutanud neid ained, mis siinses retseptis on, jäädes pikaajalise traditsiooni juurde. Aga koguseid olen vastavalt saadavusele ikka aeg-ajalt natuke muutnud. Ega muud oskagi lisada, kui et tasub teha!

Ah jaa, tegin kahekordse koguse ja tuli seitse purki.

400 g värsket kapsast

300 g sibulat

300 g tomatit

300 g porgandit

300 g kurki

1 või rohkem punast paprikat

peotäis hakitud tilli

1 sl jämedat soola

1 sl suhkrut

jahvatatud musta pipart, maitse järgi

1-1,5 sl 30% äädikat

80 g toiduõli

1. Puhasta ained, vajadusel koori kurgid. Haki või riivi kapsas, viiluta sibulad, kurgid ja paprikad, tükelda tomatid ning viiluta õhukeselt või riivi jämedalt porgandid.

2. Pane kõik ained suurde potti, sega korralikult äädika, õli, tilli ja maitseainetega ning jäta kaane all 24 tunniks jahedasse seisma.

3. Kuumuta salat keemiseni, keera tuli väikeseks ja lase salatil korralikult läbi kuumeneda (vähemalt 15 minutit), nii et see oleks lõpuks mahlaga kaetud. Kontrolli maitset. Tõsta salat kuumalt koos mahlaga purkidesse, vajuta tihedalt kokku, et mahl jääks peale, ja sulge kaantega.

Alguses on salat üsna kuiv.

Kuumutamise käigus eraldub mahl ja

lõpuks on salat kenasti täielikult omas mahlas.

Mina panen alati õli tsipa rohkem,

sest mulle meeldib selle salati puhul natuke õline maitse.