Kaalika-kartuli-õunavorm

Ei olnud minagi nooremana suur kaalikasõber, kuid praegu on nii mõnigi varem vähem maitsenud aine minu menüüsse tulnud. Tänapäeval on kaalikas justkui teise maitsega, aga räägitakse, et nõukaajal olevat toidupoodides müüdud söödakaalikat ... miski pole võimatu. Igatahes mulle maitses see vorm väga, kuid on ikka neid, kes pole kaalikaga sõbraks saanud ja ehk ei vaimustu sellest roast niivõrd. Siiski soovitan järele proovida. Aga kui kaalikas tõesti ei maitse, siis jäta see ära, suurenda kartuli ja õuna kogust ning saadki lihtsalt kartuli-õunavormi.

Retsepti tuletasin ise ja sellest kogusest jätkub kolmele kuni neljale inimesele. Crème fraiche'i olen varem asendanud hapukoore ja vahukoore seguga, kuid seekord valmistasin selle ise. Õpetus retsepti lõpus.

300 g puhastatud kaalikat (vast üks keskmise suurusega kaalikas)

3 keskmise suurusega kartulit

3 õuna

1 suur sibul

200 g suitsupeekonit

150 g riivjuustu

200 g crème fraiche'i (võib asendada hapukoore ja vahukoore seguga)

1 tl kuivatatud punet

1 tl kuivatatud tüümiani

soola

musta pipart

õli praadimiseks

1. Puhasta kaalikas ja kartulid, lõika kuubikuteks (u 1,5 cm) ning keeda soolaga maitsestatud vees peaaegu pehmeks. Selleks kulub 10-15 minutit. Siis kurna vesi ära.

2. Puhasta ja haki jämedamalt sibul. Tükelda ka suitsupeekon. Kuumuta pannil supilusikatäis õli, alanda kuumust ja prae peekon kergelt läbi. Lisa sibul ja prae seda, kuni see muutub klaasjaks.

3. Puhasta õunad ja haki kuubikuteks ning sega keedetud kaalika ja kartuli hulka. Vajadusel riivi juust.

4. Tõsta pool köögiviljasegust vormi põhja ning maitsesta pisukese soola, jahvatatud musta pipra ja ürtidega. Jaota köögiviljadele pool sibula-peekonisegust, pool crème fraiche'ist ja puista peale pool riivjuustust. Korda ülejäänud ainetega tegevust. Küpseta vormi 200 kraadi juures 30-35 minutit.

NB Crème fraiche'i on lihtne ise valmistada. Sega purgis 400 ml vahukoort ja 2-3 sl mahedat jogurtit (nt Pajumäe jogurtit). Kata purk marli, riide või kohvifiltriga, et segu saaks hapnemisel õhku, ning jäta 12 tunniks toasooja hapnema. Alguses jääb crème fraiche venivalt paks, kuid külmkapis hapneb see edasi ja muutub nii paksuks, et seda võib suisa saiale-leivale määrida.

Õpetusvideo.

Kui crème fraiche on paks,

siis tõsta see köögiviljadele törtsude kaupa ja

määri ettevaatlikult laiemale. Küpsemisel sulab see kenasti.

Hakklihakattega bruschetta'd

Taas lihtne ja maitsev ning toitev roog, söö argipäeval või miks ka mitte, paku pidulauas külalistele. Need on kahtlemata meie pere klassika ja hakkasin neid tegema nii ammu, et neid ciabatta kukleid, mida kasutasin, pole enam müügil. Sedakorda kasutasin Eesti Pagari tumedaid ciabatta kukleid (need on rohkem lihtsalt tavalised saiad, kuid ajavad asja ära), aga võib ka lihtsalt ühe tavalise ciabatta pikkupidi pooleks lõigata.

3 tk Eesti Pagari tumedaid ciabatta kukleid

Kate:

300 g veise- või seguhakkliha

3 küüslauguküünt

jupp porrut, u 20 cm rohelist osa

1 punane paprika

1 tl kuivatatud basiilikut ja/või Vahemere maitseainet

2 sl ketšupit või maitsekat grillkastet

soola ja jahvatatud musta pipart

1 dl vett

2 dl ehk 90-100 g riivjuustu, parem tugevama maitsega

õli praadimiseks

1. Pane ahi 200 kraadi peale sooja.

2. Haki küüslauk peeneks, haki peenemalt porru ja paprika väikesteks tükkideks.

3. Kuumuta sügaval pannil õli ja pruunista selles hakkliha. Maitsesta hakkliha näpuotsatäie soola, musta pipra ja basiiliku või Vahemere maitseainega või pane julgelt mõlemaid ürte.

4. Lisa hakklihale küüslauk ja porru ning kuumuta ained kergelt läbi. Siis lisa vesi ja ketšup või grillkaste ning paprika. Lase segul mõni minut väikesel kuumusel haududa.

5. Keera kuumus kinni, sega hakkihale juurde riivjuust ja vajadusel korrigeeri maitset. Tõsta segu kuklipoolikutele (kasuta kaht lusikat, kui juust kipub venima) ja küpseta kukleid ahjus 200 kraadi juures 10-15 minutit.

Serveeri bruschetta'd soojalt.

Mida kõvem juust, seda vähem venib.

Grillkaste annab tugevama maitse ja

teravuse armastaja võib lisada ka näpuotsaga tšillihelbeid.

Bruschetta'sid saab süüa nii noa ja kahvliga

kui ka lihtsalt näpu vahel.

Heeringasalat ananassiga 1

Tore salat. Sobib süüa niisama kui ka leivakattena. Mõnus vaheldus kalasõpradele. Salat on mahlane ja heeringa maitse tagasihoidlik.

3 soolaheeringa fileed

1 punane sibul

2 väikest keedetud porgandit

2 marineeritud või hapukurki

1 väike ananassikonserv (ananassi 140 g)

majoneesi kastmeks

jahvatatud musta pipart, soovi korral

Haki heeringafileed väikesteks tükkideks, sibul üsna peeneks, porgandid ja kurgid väikesteks kuubikuteks. Kui ananass on rõngastena, siis haki ka need tükkideks. Sega hakitud ained majoneesiga ja maitsesta soovi korral musta piparaga.

Salat maitseb iseäranis hästi omaküpsetatud leivaga.

 

Kaalika-kruubisupp

Heal lapsel mitu nime: külasupp, talupojasupp, aga mina mäletan lapsepõlvest seda ikka kaalika-kruubisupi nime all. Juba pikka aega kummitas mind, et peaks seda suppi tegema ja lõpuks saigi teoks. Uurisin, kuidas seda ka tänapäeval tehakse, samuti kiikasin vanasse kokaraamatusse ning valmis sai selline variant, mis igatahes tuletas mulle küll lapsepõlve meelde. Suitsuliha asendasin suitsupõsega, sest see lihtsalt oli olemas, kuid samas hea lihtne teha. Tunnikene supi valmistamiseks kulub, aga väiksem pere saab kindlasti kaks päeva süüa.

Sedakorda on pool vedelikust pelmeenikeeduvesi, mis on peaaegu nagu puljong. Ei raatsi seda kunagi ära visata ja kasutan seda mõne supi või ühepajatoidu tegemiseks.

Ainete kogused jällegi juhindumiseks ja vastavalt sellele tuleks reguleerida ka vedeliku kogust.

3 l vett

1 dl odrakruupe

1 keskmine kaalikas (300-400 g), kuubikuteks tükeldatult

250 g suitsupõske, tükeldatult

1 suur sibul, jämedalt hakitult

2 keskmist porgandit, jämedalt riivitult

2 väiksemat kartulit, kuubikuteks tükeldatult

2-3 hapukurki, hakitult

5-6 tera musta pipart

4-5 tera vürtsi

2 väikest loorberilehte

soola maitse järgi

õli praadimiseks

värsket peterselli, hakitult serveerimiseks

1. Pane odrakruubid külma veega likku ja valmista ained ette. Kartulid ja hapukurgid võid jätta kõige viimaseks, sest kruupide ja kaalika keetmine võtab natuke aega. Vaata, et oleks ka kuum vesi võtta - nii läheb kiiremini.

2. Kuumuta poti põhjas õli ja keera kuumus väiksemaks. Lisa potti suitsupõse tükid ja kuumuta kergelt läbi. Lisa sibul ja porgand ning kuumuta neid aeg-ajalt segades mõni minut. Samal ajal sega kruubid vees läbi ja kalla neilt vesi pealt ära.

3. Lisa potti kruubid ja pool kuumast veest ning natuke soola. Lase kruupidel minutit viis keeda, siis lisa kaalikakuubikud, pipar, vürts ja loorber ning ülejäänud vesi.

4. Kui kruubid ja kaalikas on peaaegu pehmed, lisa kartul. Ja kui kartul on pehmeks keenud, lisa hapukurk ning maitsesta supp lõplikult. Ära kiirusta varem soolaga, sest suitsupõsk ja hapukurk annavad supile soolasust.

Serveeri supp värske peterselli ja hapukoorega.

NB Suitsupõse asemel võib kasutada suitsukonte. Sel juhul kuumuta poti põhjas kõigepealt sibul ja porgand, siis lisa kondid ja pool veest ning keeda konte mõni minut. Edasi kõik nagu ikka, aga soovi korral võib kondid vahepeal supist välja õngitseda, lihast puhastada ja liha supile lisada.

Ning veel: suppide ja puljongi keetmisel kasutan ka kuivatatud peterselli- ja tillivarsi. Neid varsi jääb alatasa järele. Lihtsalt lasen neil kuivada ja siis on hea neid hiljem kasutada.

Serveerides leent jagus ...

... kuid teisel söögikorral tuleb ilmselt vett lisada.

Aeglaselt küpsetatud lambaribid mee ja veiniga

Jõulude eel käisin turul ja vaatasin muu hulgas ka lihakraami üle. Ühel müüjatädil olid soodsalt pakkuda lambaribid - kurtis, et kõik tahavad kintse ja ribid ei lähe. Loomulikult ostsin. Nüüd võtsin sügavkülmast välja, kolasin natuke netis ja otsisin ideid ning valmis sai imehõrk roog. Põhiidee on pärit allrecipies lehelt, kuid küpsetamiseks valisin aeglase viisi. Liha kogust muutsin, aga kõik ülejäänu jäi samaks. Arvestades maitset, sobis väiksem lihakogus hästi. Samuti võib seda marinaadi kasutada üldse lambaliha puhul.

1 kg lambaribi

2 sibulat, jämedalt hakitult

4 küüslauguküünt, hakitult või pressitult

1 tass ehk 240 ml kuiva valget veini

60 ml sojakastet

60 ml sidrunimahla

1 sl mett

1 sl oliivi- või päevalilleõli

1 tl jahvatatud kaneeli

1 tl soola

1 tl jahvatatud musta pipart

1. Pane ahi 160 kraadi peale sooja.

2. Laota ribid (fooliumiga kaetud) ahjupannile. Puista lihale hakitud sibul ja küüslauk.

3. Sega anumas ülejäänud ained ja kalla marinaad ribidele.

4. Võta pannisuurune tükk küpsetuspaberit, kortsuta kokku, silu lahti ja kata sellega ribid ning seejärel kata pann tihedalt fooliumiga. Küpseta ribsid 160 kraadi juures kolm tundi. Kui soovid, võid kümmeminutit enne lõppu küpsetuspaberi ja fooliumi pannilt eemaldada ning liha 230 kraadil või grilli all pruunimaks lasta.

NB Küpsetuspaber ei lase vedelikul hoogsalt aurustuda ja liha jääb mõnusalt mahlane. Paber vajuta lihatükkidele peale, foolium keera aga ümber panni äärte ja pressi korralikult kinni. 

Lambaribid serveerisin ürdiste praekartulitega. Lihale kraapisin

pannipõhjalt peale imemaitsvad karamelliseerunud sibulad.

Juurde pakkusin külma kastme:

jogurt, majonees, sojakaste, sinep ning natuke maitseaineid.