Kolmapäev, 26. august 2020

Röstitud baklažaani matbucha



Mõni aasta tagasi otsisin, mida huvitavat tomatist teha ja purki panna ning leidsin sellise Maroko või ka Vahemere päritolu salati, mida nimetatakse matbucha'ks. Seda süüakse külmalt saiaga, aga mina olen seda purki pannud ja kasutanud talvel ka sooja kastmena. Kuid näiteks külmalt ciabatta peal on see imemaitsev! Natuke mässamist see salat nõuab, kuid röstitud baklažaan ja paprika annavad salatile imehea meki ning vaev on igal juhul tulemust väärt.
Allikas: Tori's Kitchen

2 keskmise suurusega baklažaani (umbes 1kg)
1 dl oliiviõli + 2 sl röstimiseks
2 punast paprikat
1 värske tšillipiprakaun
8-10 suurt tomatit (umbes 1kg)
1 küüslauguküüs
1 tl soola
70 g kontsentreeritud tomatipastat (1 väike konserv)
0,5 tl tšillihelbeid
suhkrut maitse järgi ( umbes 2 sl)
2,5 tl jahvatatud paprikat
0,5 tl suitsutatud paprikat

1. Pane ahi 230 kraadi peale sooja. Tükelda baklažaan väikesteks kuubikuteks (1,5-2 cm) ja sega kausis 2 sl oliiviõliga. Laota baklažaanitükid ühe kihina küpsetuspaberiga kaetud plaadile ja küpseta neid ahjus, kuni tükid muutuvad pehmeks ja hakkavad pruunistuma. Umbes kümne minuti möödudes sega korra tükid läbi.
2. Baklažaani röstimise ajal koori ja tükelda tomatid. Kuidas seda teha, leiad siit.
3. Kata teine küpsetusplaat fooliumiga ning pane sellele paprikad ja tšillikaun. Kui baklažaan tuleb ahjust välja, pane paprikad ja tšilli küpsema. Kui tšillikaun vajub kokku, võta see ahjust välja jahtuma, siis koori ja võta seemned välja. Küpseta paprikaid edasi, neid aeg-ajalt keerates, kuni nende nahk hakkab kergelt söestuma. Siis võta paprikad ahjust välja, pane kaussi ja jäta kaane alla jahtuma. Koori need ja puhasta seemnetest. Tükelda tšilli ja paprikad.
4. Kuumuta potis õli, lisa sellele tomatid ja lase keema tõusta, siis lisa baklažaan, paprika, tšilli, peeneks hakitud küüslauk ja maitseained. Lase segul umbes 20 minutit vaikselt podiseda. Kui tomatid on lihased, hauta segu kaane all, kui vesised, tee seda ilma kaaneta, et vedelik aurustuks ja matbucha tuleks paksem. Maitseta segu lõplikult (salat peaks tulema magusapoolne ja teravahõnguline) ning pane kuumalt purkidesse.

Mina sain sellest kogusest kolm 550 g purki ja natuke jäi kohe saiaga söömiseks üle.

NB Kui su ahju mahub kaks plaati korraga, saad küpsetada baklažaani ja paprikad samal ajal.
Maitse timmi ikka oma maitse järgi.

Nii see matbucha potis podises.

Teisipäev, 25. august 2020

Tomatihoidis porgandi ja oaga


Tänavu on nii, et mõnel on tomatisaaki küllaga, teistel aga napib ja kosta on, et tomatid ei taha kuidagi küpseks saada. Mina olen paarilt tuttavalt n-ö tomatiabi saanud, kuid natuke jääb siiski ka endal üle tomateid, millest hoidist vaaritada. Mulle meeldivad niisugused salati tüüpi hoidised, mida saab hiljem süüa nii külmalt salatina kui ka soojalt, lisades sellele natuke mingit liha ja riisi või makarone.
Kuna oasaak on mul väga hea, siis otsustasin tomatile lisaks kasutada uba ja otsisin juurde veel kodus parajasti leiduvad köögiviljad, millest kombineerisingi hoidise kokku. Maitse püüdsin jätta üsna pretensioonitu, et hiljem toiduvalmistamisel on hea seda veel vastavalt vajadusele timmida. Panin ka ainete kogused enam-vähem kirja.

1,5 kg tomateid
0,5 kg porgandeid
0,5 kg sibulaid
300 g suvikõrvitsat
250 g aedube
1 dl õli
2,5 sl soola
2 sl suhkrut
1 tl jahvatatud musta pipart
0,5 tl suitsutatud paprikat
70 g kontsentreeritud tomatipastat (1 väike konserv)
näpuotsatäis tšillihelbeid, soovi korral



1. Koori tomatid, viiluta sibulad ja porgandid, tükelda väikeselt suvikõrvits ja oad.


2. Aja poti põhjas õli kuumaks ja kuumuta selles sibulad läbi, siis lisa porgandid, oad ja suvikõrvits ning kuumuta neid aeg-ajalt segades, kuni need muutuvad poolpehmeks.


3. Lisa kooritud ja tükeldatud tomatid ja maitseained ning kuumuta segu aeg-ajalt seda segades, kuni kõik ained on pehmed. Maitsesta segu lõplikult ja siis pane see kuumalt purkidesse.


Nagu näha, tuli sellest kogusest neli 540 g purki ja üks väiksem purk salatit ehk hoidist.

Esmaspäev, 3. august 2020

Biskviitkattega õunakook




Taas üks klassika ja esimene õunakook tänavuse hooaja õuntest. Nõukaajal oli see üks põhilisi kooke õunte või rabarberiga, mida oli pea alati saada nii kohvikutes kui ka kulinaariakauplustes, nagu toona neid nimetati. Praegu, kui selle järele isutab, tuleb seda ikka ise valmistada.
Muretainas on mul põhiretsept, mis on pärit kokaraamatust "Valik toiduretsepte", ja kogus tuleb umbes 600 g. Kui soovin õhulisemat ja paksemat tainast, lisan küpsetuspulbrit, kui õhemat, jätan selle lisamata.
Koogi küpsetasin oma tavapärasel plaadil, mille suurus on umbes 23 x 28 cm.

Muretainas:

300 g jahu
200 g võid
1 muna
2-3 sl suhkrut
näpuotsatäis soola
0,5 tl küpsetuspulbrit, soovi korral

Täidis:

5-6 magushaput õuna (või umbes 400 g rabarberit)
suhkrut
jahvatatud kaneeli

Biskviitkate:

4 muna
4 sl suhkrut
4 sl jahu

1. Muretaina jaoks sega kausis jahu, suhkur, sool ja küpsetuspulber, tükelda jahusegusse külm või ja näpi ained omavahel segamini, kuni tekib ühtlane puru. Siis sega sellesse lahtiklopitud muna ja sõtku ained ühtlaseks tainaks. Vajuta tainas küpsetuspaberiga kaetud plaadile ja eelküpseta seda umbes 200 kraadi juures 10 minutit ja võta ahjust välja.
2. Täidise jaoks puhasta ja viiluta õhukeselt õunad (või tükelda rabarber) ning sega vastavalt õunte hapususele paari supilusikatäie suhkru ja umbes 0,5 tl jahvatatud kaneeliga ning laota need ühtlase kihina eelküpsetatud koogipõhjale.
3. Biskviitkatte jaoks mikserda munad ja suhkur heledaks vahuks, sõelu sellesse jahu ja sega tainas läbi, nii et sellesse ei jääks jahutükke. Kalla tainas ühtlaselt õuntele ja küpseta kooki veel umbes 30 minutit, kuni see muutub pealt kuldselt pruuniks. Serveerimisel puista koogile tuhksuhkrut.

Kasutades vabapidamisel kanade mune tuleb kook kaunilt kollane.
Sedapuhku unustasin kaneeli, kuid sellest polnud lugu -
tükid kadusid plaadilt sama kiiresti nagu alati!

NB Üks väike nipp ükskõik kas mure- või kiirlehttaina tegemisel. Et võid oleks parem jahuga segamini näppida, panen võipaki selle ümbrispaberile, katan tüki küpsetuspaberiga ja klopin tainarulliga lamedaks. Nii on või ikka külm, kuid muutub elastseks ja seda on hea jahuga segamini näppida.



Veisemaksapasteet


Ostan sageli igasugu rupskeid koerale, aga mõnikord ei jõua kõik temani nagu seegi kord. Maksatükk oli sedavõrd ilus, et otsustasin pasteeti teha. Tavaliselt panen kogused tunde järgi, aga nüüd püüdsin need kirja panna, et oleks hea teinekord nendest juhinduda.

700 g veisemaksa
200 g kuumsuitsu peekonit
1 suurem sibul
2 väiksemat porgandit
0,5 l veisepuljongit (vesi + 1,5 sl puljongikontsentraati ehk fond'i)
jahvatatud musta pipart (umbes 1 tl)
1 tl suhkrut
2 loorberilehte
toiduõli

150 g toasooja võid
jahvatatud või riivitud muskaatpähklit (umbes 0,3 tl)
1-2 sl brändit
soola ja suhkrut vajadusel maitsestamiseks

1. Puhasta maks vajadusel kelmedest ja tükelda kõik ained. Kuumuta kõrge servaga pannil või malmpotis õli ja kuumuta kõik ained selles läbi, kuni maks muudab värvi. Kalla peale puljong ja lisa maitseained. Vedelikku peaks olema nii palju, et ained oleksid kaetud. Lase segul keema tõusta, keera kuumus hästi väikeseks ja lase maksal kaane all haududa umbes poolteist tundi, kuni see on pehme. Siis lase segul jahtuda.

2. Kui maksasegu on jahtunud, purusta see köögikombainis või kannmikseris. Selleks tõsta kõik tükid hästi vähese vedelikuga purustamisanumasse ja töötlemise käigus lisa vajadusel lusikahaaval vedelikku, et saada kreemjas püdel mass. (Mina tegin seda kahes osas.)
3. Vahusta kausis toasoe või ja sega sellesse järk-järgult purustatud maksasegu. Maitsesta pasteet muskaatpähkli, brändi ning vajadusel veel soola ja suhkruga.

Sellest kogusest tuli täpselt neli väikest salatikarbitäit pasteeti.
Pasteet säilib ideaalselt paar kuud sügavkülmas,
kui kohe ei jõua kõike ära süüa.

Ja üle jäi pasteeti nii palju, et sain endale preemiaks ühe saia teha.
Tomat sobib maksapasteediga oivaliselt.