Mandlibiskviidiga maasika-vahukoorekook

Koogi tegin sünnipäevaks isale, kel täitus 89. eluaasta!

Kerge ja imemaitsev hõrk suvine kook - väljanägemise järgi võiks nimetada ka tordiks. Rohkemad kommentaarid on siinkohal liigsed 😋
Biskiviidi peaks küpsetama 22-24 cm läbimõõduga vormis. Kuna mina kasutasin 26 cm vormi, siis suurendasin ainete koguseid ja lisan need sulgudes.
Allikas: Coopi retseptid

Biskviit:

2 muna  (3)
0,5 dl suhkrut (0,75 dl)
1,5 dl mandlijahu (2,25 dl)
1 sl maisi- või kartulitärklist (1,5 sl)
0,5 tl küpsetuspulbrit (0,75 tl)
näpuotsatäis soola

Kate:

200 g ricotta kohupiima
200 ml vahukoort
1 sl suhkrut
paar tilka mõrumandliessentsi
200-300 g maasikaid
tumedat šokolaadi peale riivimiseks

1. Biskviidi valmistamiseks vahusta munad suhkruga. Sega omavahel kuivained ja lisa need siis õrnalt segades munavahule. Kalla tainas küpsetuspaberiga kaetud koogivormi ja küpseta biskiviiti 180 kraadi juures umbes 25 minutit. Seejärel lase biskviidil jahtuda.
2. Katte jaoks lisa vahukoorele mandliessents ja suhkur ning vahusta koor poolpehmeks. Siis lisa sellele kohupiim ja vahusta kate kõvaks vahuks.
3. Jäta osa maasikaid garneerimiseks, ülejäänud tükelda ja sega vahu hulka ning kata biskviit vahuga. Kaunista kook maasikatega ja riivi peale tumedat šokolaadi. Naudi!

Mõnus salat munaga

Millegipärast on nii, et mingeid toite teen ainult teatud aastaajal ja just see salat on mul kuulutatud suviseks ning see sobib hästi süüa omaette või ükskõik millise grillitud liha juurde. Eriti mõnusaks teeb selle salati kaste. Seda tuleb päris palju ja hää on serveerida ülejääk salati juurde, et igaüks saaks endale soovi korral lisa tõsta. Vajadusel võib saiakuubikud ära jätta ja mingit saia lihtsalt salati kõrvale süüa.
Retsept pärineb kusagilt 90ndate retseptiraamatust - kust täpselt, enam ei mäleta. Ainete kogused saab panna oma soovi järgi, aga arvestada tuleb, et salat mahuks nii umbes 28 cm läbimõõduga taldrikule või vaagnale.

Vaja läheb:

rohelist lehtsalatit omal valikul
2 suuremat tomatit (võib asendada kirsstomatitega)
1/3 pikka kurki
punt rohelist sibulat
2 keedetud kanamuna
röstitud saiakuubikuid

Kaste:

6 sl majoneesi
1 sl toiduõli
1 tl Dijoni sinepit
1 sl sidruni- või laimimahla
1 sl vedelat mett

1. Keeda munad (kollane võiks jääda natuke pehmeks). Rösti saiakuubikud, kui neid kasutad. Näpi/rebi salat tükkideks, viiluta tomatid ja kurk ning haki roheline sibul.
2. Sega kausis omavahel kastme ained.
3. Laota rebitud salat taldrikule ja nirista sellele natuke kastet. Siis pane salati peale tomat, kurk ja pool rohelisest sibulast ning nirista jälle neile natuke kastet peale. Lõpuks jaota peale sektoriteks lõigatud munad ja röstitud saiakuubikud ning nirista ülejäänud kaste peale. Kui seda tundub liiga palju, jäta osa eraldi serveerimiseks.

Siin on salat tehtud kanamunade ja saiakuubikutega

ning ujutasin salati kogu kastmega üle.

Aga siin kasutasin vutimune (umbes 10 tükki), osa kastet serveerisin eraldi

ja saia sõime kõrvale.

Kõrvitsasai

Oli juba ammu plaanis katsetada kõrvitsasaia küpsetamist ja nüüd, mil peab värsketele ainetele sügavkülmas ruumi tegema, võtsin sealt kõrvitsapüree välja ja proovisingi asja ära. Otsisin netist endale sobiva retsepti - tahtsin saia teha väiksema koguse jahuga kui kilo. Kuna ma saiateos ennast veel väga kindlalt ei tunne, ei muutnud retsepti juures midagi ja ega selleks ka õiget vajadust polegi, sest sai tuli ootuspäraselt väga maitsev.
Ainuke mure oli see, et õige tainasegamismikseri puudumisel sõtkusin tainast käsitsi ja see sinder oli nii märg ja sitke, et oli kogu aeg käe küljes kinni nagu tõrvanukk. Kui juba päris tigedaks sain, lisasin sutsu jahu ja sõtkusin vapralt edasi - abimeheks oli tainakaabits, millega taina tööpinnalt ja käte küljest lahti kraapisin. Aga nagu pildilt näha, tasus vaev ennast ära. Peale riputatud kõrvitsaseemned on alguses küll toredad, aga tegelikult ei jäänud nad koorikule kinni ja pudenesid saia lõikamisel ära, aga maitsesid nad head.
Edaspidi proovin vast küpsetada sellest tainakogusest vormis kaks saia.
Allikas: HowToCookGoodFood

500 g nisujahu
2 tl kuivpärmi
2 tl soola
1 tl paprikapulbrit
450 g kõrvitsapüreed ja vajadusel natuke vett, kui tainas tundub liiga kuiv

1. Sega kausis, jahu, kuivpärm, sool ja paprikapulber.
2. Lisa kuivainetele toasoe kõrvitsapüree ja sõtku tainast käsitsi või mikseriga umbes 10 minutit. Kui tainas on liiga kuiv, lisa sorts vett, kui liiga märg, siis sutsuke jahu. Seejärel pane tainapall kaussi, kata see köögirätikuga ja lase tund-paar kerkida.
3. Kalla tainas jahusele tööpinnale, vajuta sellest õhk välja, vormi pätsiks ja tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, kata köögirätikuga ning lase veel 30-60 minutit kerkida.
4. Soojenda küpsetusahi 230 kraadi peale. Enne ahju panemist pintselda päts pealt toiduõliga ja puista kõrvitsaseemned peale. Küpseta saia umbes 40 minutit, kuni koorik on kõva ja pätsi põhjale koputus kõlab õõnsalt.
5. Lase enne lahtilõikamist saial jahtuda.

NB Kõrvitsapüreed on minu meelest kõige parem teha kõrvitsatükke aurutades, kui on vastav pott, ja siis need püreestada. Teine võimalus on kõrvitsatükid ahjus küpsetada, kolmas tükid vähese veega keeta.

Imemaitsev kollane sai tuli.

Väljanägemiselt ehtne talusai, nagu mu meespool kommenteeris.

Rabarberi-toorjuustukook

Otsides rabarberikoogi jaoks uusi retsepte, sattusin toorjuustukoogile, mis tundus paljulubav. Retsepti juures olid arvustused valdavalt head ja tegin ka seal pakutud muudatused ning lisaks asendasin mugavuse mõttes tassid ja untsid grammidega. Kook tuli tõesti suussulav!
Pisike pahupool on see, et mahla tuleb vormi vahelt hoolega välja ja ahju kaitsmiseks tuleks vorm väljastpoolt suisa kahekordselt fooliumiga vooderdada, kuid samas annab raberber niimoodi koogile õige meki, ning ehkki kartsin, et põhi liguneb läbi, jäi see ikkagi tugev ja krõmps. (Tegelikult unustasin rabarberile ka jahu juurde segada ja võib-olla sellepärast tuli mahla rohkem,) Küpsetuspaberi küljest kooki tervena serveerimiseks lahti kangutama ei hakanud, kuid tükid nägid taldrikutel välja väga atraktiivsed ja hõrgutavad.
Koogi küpsetasin 22 cm läbimõõduga vormis.
Allikas: Allrecipes.com

Põhi:

130 g jahu
50 g suhkrut
100 g võid, sulatatult
peotäis Kreeka pähkleid, peeneks hakitult

Täidis:

umbes 350 g rabarberit, hakitult
50 g suhkrut
1 sl jahu
jahvatatud kaneeli, soovi korral

400 g toorjuustu
100 g suhkrut
2 suurt muna

Kate:

180 g hapukoort
2 sl suhkrut (mina panin tuhksuhkrut)
1 tl vanilliessentsi (mina panin 0,5 tl vanillikaunapastat)

1. Pane ahi 190 kraadi peale sooja. Vooderda lahti käiv koogivorm väljastpoolt (kahekordselt) fooliumiga.
2. Põhja jaoks sega omavahel jahu, suhkur ja hakitud pähklid. Siis lisa nirena sulatatud või, segades kuivaineid näiteks suure kahvliga, nii et saad purutaina. Kalla puru küpsetuspaberiga vooderdatud vormi ja suru ühtlaselt põhjale. Küpseta põhja umbes 7 minutit.
3. Sega rabarberitükid suhkru ja jahuga ning kata nendega ühtlaselt eelküpsetatud põhi. Soovi korral riputa rabarberile kaneeli. Küpseta põhja koos rabarberiga veel 7-8 minutit.
4. Vahusta munad suhkruga ja sega juurde toorjuust. Kalla segu eelküpsetatud põhjale ja küpseta veel umbes 40 minutit, kuni segu on tahkunud.
5. Hõõru hapukoor suhkru ja vanilliessentsiga läbi ja kata sellega ühtlaselt kuum kook.
6. Lase koogil enne serveerimist jahedas kohas täielikult jahtuda.

Kindlasti ära unusta vormi väljastpoolt fooliumiga vooderdada.

Panin kanamunade asemel ühe hanemuna ja toorjuustu osa tuli iseäranis kollane!

Veel kord omatehtud jogurtist

Omatehtud jogurtist kirjutasin siin. Kui senimaani olin teinud jogurtit juuretise ja Pajumäe mahejogurtiga, siis nüüd proovisin Saaremaa ÖKO mahejogurtit ja mahepiima. Tuli tõesti väga paksu konsistentsi ja hea maitsega jogurt - kiidan!

 Jogurt hapnes üle öö.

Jogurt pärast läbi segamist.

Natuke juttu lehtpeedist ja lehtpeedipirukas

Lehtpeeti (seda korraliku suure lehega) olen kasvatanud peenras juba aastaid, kuid senimaani olin piirdunud selle kasutamisel lihtsalt lisamisega värsketesse salatitesse, teinud sellest pestot ja hakkinud seda panniroogadesse. Praegu hiliskevadel, kus uuele lehtpeedile sai peenras ruumi tehtud ja vana välja tõmmatud, sai teist korraga nii palju, et tuli mingi uus toit välja mõelda. Uurinud natuke mööda internetti selgus, et Lõuna-Aafrikas nimetatakse seda taime spinatiks ja üldiselt selle kasutamine ka nagu spinatil. Nii kombineerisin kokku lehtpeedipiruka ricotta ja fetaga.
Piruka küpsetasin 26 cm läbimõõduga vormis.

Põhi:

4 dl jahu
100 g võid
6 sl hapukoort
0,5 tl soola

Täidis:

10 lehtpeedilehte, jämedalt hakitult
20 cm jupp porrut (roheline osa), hakitult
1 suur sibul, jämedalt hakitult
punt värsket peterselli
1 rohelise tšilli kaun, peeneks hakitult
300 g ricotta't
150 g fetat
3 muna
soola
jahvatatud musta pipart
jahvatatud vürtsköömnet
jahvatatud muskaatpähklit
õli praadimiseks

Kate:

umbes 100 g riivjuustu

1. Põhja jaoks näpi või ja jahu sõredaks puruks, lisa sellele sool ja hapukoor ning sõtku kergelt ühtlaseks tainaks. Keera tainas toidukilesse ja pane vähemalt pooleks tunniks külma.
2. Täidise jaoks kuumuta pannil õli ja prae sibul kergelt läbi. Siis lisa pannile porru ja tšilli ning kuumuta läbi. Kõige lõpuks lisa lehtpeet ja petersell ning kuumuta aineid segades, kuni need närbuvad. Maitsesta roheline segu soola, pipra ja ülejäänud maitseainetega. Alusta igaühe puhul veerandist teelusikatäiest ja vajadusel lisa neid hiljem juurde. Jäta segu jahtuma.
3. Klopi kausis munad lahti ning sega juurde ricotta ja feta. Siis sega juurde roheline segu ja maitsesta täidis lõplikult.
4. Võta tainas külmast, rulli küpsetuspaberil õhukeseks ja tõsta koos sellega vormi, nii et põhjal jääks kõrgem äär. Jaota täidis ühtlaselt põhjale ja riputa riivjuustuga üle. Küpseta pirukat 180 kraadi juures umbes 50 minutit, kuni see muutub pealt kuldselt pruuniks. Lase enne lahtilõikamist natuke jahtuda.

NB Ahju võiks juba enne täidise valmistamist sooja panna.
Kuna lehtpeet sarnaneb spinatile, siis võib neid kaht ainet vajadusel asendada teisega.
Põhja taina võib ka eelmisel päeval valmis teha.

Ricotta ja feta omavahelist suhet võib oma soovi järgi vabalt muuta 

või lihtsalt natuke vähem fetat panna.