Pihlakatšatni ehk pihlakavürtsmoos

Pihlakatšatni on üks imetore või peaks hoopiski ütlema imemaitsev leid. Originaalretsept SIIN, kuid nii iseenesest kui ka tahtlikult tuli paar muutust sisse, esimene mälu altvedamise tõttu ja viimane ikka sellepärast, et äädika kogused on minu jaoks alati liiga suured. Musta pipra asendasin tšillipipraga.

Tulemus on suurepärane lisand igasugu juustudele ja kindlasti nii linnu- kui ka sealihale.

Maitseained antud kõik jahvatatud kujul.

350 g ehk 6 dl (kultuur)pihlaka marju

1 suur hapu õun, hakitult

1 punane sibul, hakitult

2 küüslauguküünt, purustatult

60 g kuivatatud aprikoose, hakitult

50 g Sultana rosinaid

1 apelsini koor, riivitult, ja mahl

2sl hakitud värsket rosmariini või 1 sl kuivataud rosmariini

0,5 tl kaneeli

0,5 tl ingverit

0,5 tl vürtsi

0,5 tl kardemoni

0,25-0,5 tl tšillipulbrit

1 tl soola

100 g õunaäädikat

300 g suhkrut

1. Pane kõik ained potti ja lase aeglaselt keema tõusta, segades aeg-ajalt, et suhkur korralikult sulaks.

2. Kui segu on keema tõusnud, alanda kuumust ja lase segul vaikselt podiseda, kuni see muutub paksuks. Võtab see aega 40-45 minutit. Kindlasti sega segu, sest paksenemisel hakkab see põhja külge kinni jääma.

3. Tõsta valmis tšatni kuumalt väikestesse purkidesse ja sulge purgid kaantega.

Lasin segul keeda nii kaua, kuni lusikaga segust läbi tõmmates

jäi poti põhi hetkeks näha.

Pihlakamehu

Pihlakas on üks igavesti kasulik mari nagu kõik marjad ja selle eesmärgiga sai pihlakapuu aastaid tagasi aeda istutatud, et tema marjadest üht-teist hääd teha. Kultuurpihlaka mari on metsiku pihlaka omast vähem mõru, kuid omadused laias laastus ikka samad. Suurepärane lisand segumoosidesse tänu nii oma maitseomadustele kui ka suurele pektiinisisaldusele.

Alguses mõtlesin teha pihlakasiirupit, kuid töö käigus sain mehu, mille oleksin võinud täiesti lihtsalt niisama nahka pista 😋 Aga sobib sellest nii juua teha, seda tee sisse panna kui ka muidu toidu sees kasutada.

Valmistamine imelihtne ja kogused selleks, et millestki lähtuda. Suhkru kogus oleneb marjade magususest.

650 g pihlakamarju

200 g suhkrut

vett

1. Puhastatud pihlakamarjadele lisasin potti nii palju vett, et marjad said vaevu kaetud. Lasin veel aeglaselt keema tõusta, siis keerasin kuumuse väikeseks ja keetsin marju, kuni need sai hõlpsasti pudrunuiaga puruks vajutada. 

2. Kui segu oli natuke jahtunud, hõõrusin selle läbi tugeva sõela. Saadud mehu panin uuesti potti, lisasin suhkru, kuumutasin mehu kuni keemiseni, segades seda aeg-ajalt, ning kui suhkur oli täielikult sulanud ja mehu läbi kuumenenud, läks see kuumalt purkidesse.

Baklažaanisalsa

Mitte et nüüd lausa tomatiuputus oleks, kuid sel hooajal on saaki siiski piisavalt, nii et saab lahedalt ka hoidiseid teha. Vahelduseks letšolaadsetele otsisin midagi natuke teistsugust ja leidsingi SIIT baklažaanisalsa, mis on üsna sarnane baklažaani matbucha'le - kokkuvõttes üks soe salat või kaste tomatiga kõik, lihtsalt ühel lapsel mitu nime. Mõlemat on hea saia peale panna või salatina liha juurde süüa.

Mõistagi tuunisin retsepti natuke oma maitse järgi, sest ei meeldi mulle need hoidised, mis on äädikaga üle ujutatud, ja samuti muutsin pisut valmistamisviisi.

Ainete kogused võivad olla natuke erinevad, sest ei hakka ju köögivilju täpseks koguseks tükeldama, vaid võtad ikka terve, ning sellele vastavalt tuleb siis ka maitseainete koguseid tsipa muuta ja maitset oma meele järgi timmida.

Natuke küll mässamist, aga tulemus tasub ennast täiesti ära.

500 g baklažaani ehk üks suurem + 2 tl (mere)soola

400 g punaseid paprikaid

1 kg tomateid (minul osa kollased)

3 küüslauguküünt

150 g sibulaid

1,5 tl fenkoliseemneid

1,5 tl tšillihelbeid

1,5 tl kuivatatud punet

1 tl (mere)soola

3 tl suhkrut

0,25 tl jahvatatud musta pipart

0,5 tl suitsutatud paprikapulbrit

3 sl punase veini äädikat

natuke oliivi- või päevalilleõli

1. Koori ja tükelda baklažaan umbes 1 cm kuubikuteks. Pane kuubikud kaussi ja sega 2 tl soolaga ning jäta paariks tunniks seisma, et neist eralduks mahl.

2. Koori tomatid ning rösti ja koori paprikad (küpseta ahjus, kuni koor hakkab söestuma, siis jäta katte alla jahtuma ja koori). Tükelda mõlemad.

3. Puhasta küüslauguküüned ja sibulad ning haki peeneks.

4. Aja poti põhjas sorts õli kuumaks ja kuumuta selles hetke fenkoliseemeid ja tšillihelbeid. Siis lisa hakitud küüslauk ja sibul ning kuumuta õlis läbi.

5. Lisa kuivaks pigistatud baklažaanitükid, paprika ja tomat ning ülejäänud maitseained. Lase segul keema tõusta, alanda kuumust ja lase segul umbes pool tundi podiseda, segades seda aeg-ajalt, sest segu on üsna paks.

6. Kontrolli maitset ja vajadusel timmi.

7. Tõsta kuum salsa purkidesse ja kaaneta.

NB Lõplikku maitsestamist on hea teha, kui lased enne salati maitsmist sellel lusika peal natuke jahtuda, sest siis tunned õigemat maitset.

Õunamoos musta sõstra ja pihlakaga

Segumoosid on ühed toredad asjad ja mina nimetan neid rohkem pannkoogimoosideks, sest just sinna sobivad need ülihästi. Segumooside puhul võib kasutada piiramatut fantaasiat, aga mulle meeldib kasutada põhiainena õunu, eriti 'Valget Klaari', sest need annavad moosile hea paksu tekstuuri ja samuti pole nende maitse peatükkiv.

Sedakorda oli jäänud põõsa otsa sõna otseses mõttes peotäis musti sõstraid ja puu otsa peotäis pihlakaid. Nii kasutasin need õunamoosile maitse- ja värvinüansi andmiseks ära. Kogused panin kirja, nii nagu tuli, ja neid võib vabalt vastavalt ainete olemasolule ning oma maitsele muuta.

60 g musti sõstraid

60 g pihlakaid

400 g õunu, puhastatult

200 g suhkrut

1 tl vanillisuhkrut

Panin kõik ained suhkruga segatult potti, poti vaiksele tulele ja lasin moosil seda aeg-ajalt segades keema tõusta ning seejärel umbes 20 minutit väikesel kuumusel podiseda. Pisut tuli ka vahtu, mille koorisin.

Lõpuks läks moos kuumalt purkidesse ja purgid kaanega kinni.

Juba õunte puhastamise käigus segan tükeldatud õunad suhkruga,

et need ei tumeneks ja hakkaksid tasapisi mahla välja andma.

Moos tuli võrratult paks, nagu kulbi sees näha,

ja pärast jahtumist oli kõva nagu marmelaad.

Tikrimoosid aprikooside ja pirnidega

 

Hoidiste tegemise hooaeg on hoos. Tikripõõsaid mul mõni ikka on ja marju sain natuke ka, piisavalt, et suhu pista ning moosi jaokski jagus.

Mõlemad moosid on üsna tugeva maitsega, kuid jogurtisse segamiseks suurepärased. Kellele meeldivad maitsekad moosid, siis sobivad need loomulikult pannkoogile ja pudrule, aga kindlasti ka kookide sisse.

Kogused on selleks, et millestki juhinduda, ja panen retseptid nii, nagu mul aineid parajasti oli.

Aprikoosi-tikrimoos

600 g  tikreid (minul punased ja valged segamini)

700 g aprikoose

1 kg suhkrut

1 tl jahvatatud kardemoni

1 tl jahvatatud kaneeli

Puhastatud tikrid ja aprikoosid purustasin köögikombainis. Panin potti, lisasin suhkru ja lasin segul keema tõusta. Alandasin kuumuse, lisasin maitseained ja kuumutasin moosi umbes 20 minutit. Vahepeal muidugi koorisin vahu.

Moosi panin kuumalt purkidesse ja kaanetasin.

Pirni-tikrimoos

600 g punaseid tikreid

600 g puhastatud pirne

600-700 g  suhkrut (olenevalt pirnide magususest)

vanilli maitse järgi

Puhastatud tikrid purustasin köögikombainis, pirnid tükeldasin päris väikeselt. Tikritele ja pirnidele lisasin suhkru, lasin segul keema tõusta ja alandasin kuumuse. Koorisin vahu ja lasin moosil 20 minutit vaikselt podiseda. Maitsestasin vanilliga (kasutasin jahvatatud vanillikaunade pulbrit), panin moosi kuumalt purkidesse ja purgid kaantega kinni.

Kohupiimaküpsised mandli- ja kaerajahuga

Kohupiim vajas tegemist ja sattus ette üks kohupiimaküpsiste retsept. Aga kuna mulle ei meeldi kätega mätsida ja tainast rullida, siis tegin taas omad mugandused. Ning sündisid maitsvad ja sõltuvust tekitavad küpsised, nagu omatehtutega ikka juhtub.

Jahude koguseid võib timmida, sest mõni kohupiim on märjem - mina kasutasin omatehtud kohupiima - ja muna väiksem või suurem.

Küpsised küpsetasin tavalises gaasiahjus, nii et pöördõhuga ahjus tuleks temperatuuri alandada ja tõenäoliselt ka küpsetusaeg väheneb. Jällegi tunne oma ahju!

300 g (kuiva) kohupiima

100 g võid, toasooja

100 g suhkrut

1 suur muna

50 g mandlijahu

50 g kaerajahu

100 g nisujahu

0,5 tl küpsetuspulbrit

natuke vanilli mingil kujul maitseks

1. Pane küpsetusahi 200 C kraadi peale sooja.

2. Hõõru toasoe või suhkruga heledaks vahuks ja sega juurde muna ning kohupiim.

3. Sega tainasse küpsetuspulbriga segatud jahud ja vanill. Tulema peaks üsna nätske tainas.

4. Vormi teelusikaga tainast väikesed pallikesed, kastes lusikat külma ette, et tainas selle külge ei kleepuks, ning siis vajuta pallid kahvliga lamedaks, kastes ka kahvlit märjaks.

5. Küpseta küpsiseid umbes 20 minutit, kuni need hakkavad omandama äärtes pruunikas-kuldset jumet.

NB Soovi korral võib lisada ka hakitud mandleid.

Tulid imemõnusad pehmema struktuuriga küpsised.

Kokku neid ei lugenud, aga üle kolmekümne kindlasti.

Lihtne rabarberi-beseekook

Lisan veel ühe rabarberi-beseekoogi retsepti, mille tegin enda jaoks võimalikult lihtsaks. Lisaks tahtsin ka pisut suuremat kooki, mille saaks küpsetada 26 cm läbimõõduga vormis.

Muidugi tänu rabarberi hapule võib nimetada seda ka pisarakoogiks. Aga kes tahab vähem haput, võib suhkru kogust natuke suurendada. Kuid minule väike särts meeldib.

150 g võid, toasooja

200 g nisujahu

2 sl suhkrut

näpuotsatäis soola

0,5 tl küpsetuspulbrit

1 munakollane

2 munakollast

50 g suhkrut

2 sl nisujahu

1,2 dl kohvikoort (või vahukoort)

400 g tükeldatud rabarberit

3 munavalget

100 g suhkrut

pisut vanilli, soovi korral

1. Põhja jaoks tegin taina väga lihtsalt. Segasin kuivained ja toasooja või suure kahvliga purutainaks. Siis segasin juurde munakollase, kallasin puru küpsetuspaberiga kaetud vormi ja vajutasin ühtlaselt põhjale. Küpsetasin põhja tavalise režiimiga 200 C kraadi juures (pöördõhk 180 kraadi) 10 minutit.

2. Täidise jaoks vahustasin munakollased suhkruga, segasin juurde jahu ja kohvikoore ning lõpuks rabarberitükid. Kallasin segu eelküpsetatud koogipõhjale ja küpsetasin kooki veel 40 minutit.

3. Umbes 10 minutit enne 40 minuti täitumist hakkasin vahustama besee jaoks munavalgeid. Kõigepealt vahustasin kergelt munavalged ja siis hakkasin jaokaupa lisama suhkrut, kuni vaht muutus tugevaks ja läikivaks, suhkur täielikult sulanud. Tõstsin munavalgevahu lusikaga koogile ja vajutasin kergelt ühtlaselt laiali ning küpsetasin veel umbes 10 minutit, kuni besee hakkas värvuma helepruuniks.

Enne serveerimist lasin koogil korralikult jahtuda.

Hapu ajab besee nutma.