Kohupiima-plaadikook

Kohupiim mulle meeldib ja kohupiimakoogid meeldivad ka. Tuli isu ja tegin vana hea klassika - kohupiima-plaadikoogi.

Koogi küpsetasin 25 x 30 cm koogivormis. Kogupiima kogust võib vajadusel suurendada ja vastavalt siis teiste ainete koguseid ka, kui on soovi saada paksemat kihti, aga mulle meeldib nii. Kohupiima teen ise, aga poe omadest kasutan "Liisu" kohupiima, mis on kõige kuivem, mitte plöga. Jahu võib olla kõik nisujahu, kuid mina asendasin osa täistera-kaerajahuga.

Põhi:

200 g võid

100 g täistera-kaerajahu

200 g nisujahu

1 suur muna

50 g suhkrut

0,5 tl küpsetuspulbrit

näpuotsatäis soola

Kate:

4 muna

100 g suhkrut

400 g kohupiima (kuivemat)

2-3 sl hapukoort

vanilli mingil kujul oma maitse järgi

1. Põhja tegin laisal moel, kasutades toasaooja võid.

Sega kausis kuivained ja lisa või. Siis vajuta kõik kas suure kahviga või pudista näppudega purutaignaks. Edasi sega juurde muna ja sõtku kõik ühtlaseks tainaks. Vajuta/rulli tainas küpsetuspaberil õhukeseks ja tõsta vormi.

2. Katte jaoks vahusta munad suhkruga heledaks vahuks. Murenda juurde kohupiim ja lisa ülejäänud ained ning sega vispliga ühtlaseks. Kalla kate tainale ja küpseta kooki 200 kraadi C (pöördõhu puhul ilmselt 180 kraadi C) juures umbes 40-50 minutit, kuni kate on tahke.

NB Kui ootad, et kate muutuks kuldselt pruuniks, võib kook jääda natuke kuivaks, nagu juhtus minul. Kuigi mõnele nii meeldib ja kook kadus ikka nii kui niuhti.

Muide sellele koogile sobivad suurepäraselt ka ananassitükid, mis tuleks siis enne katte lisamist tainale puistata.

 

Porgandikotletid

Juba ammu tahtsin porgandikotlettide tegemise ise ära proovida ja nüüd soodsate olude kokkulangemisel saigi see tehtud.

Tegelikult on neid üsna lihtne teha (kui on masin, mis riivib) ja oma maitse järgi timmida. Ka nisujahu ja riivsaia võib asendada mõne muu jahuga, näiteks kaerajahuga. Ning jahu kogust tuleb reguleerida porgandi mahlasuse ja munade suuruse järgi.

4 suurt porgandit

1 väike sibul

4 sl (täistera)nisujahu

4 sl riivsaia

soola

jahvatatud musta pipart

jahvatatud muskaatpähklit

jahvatatud koriandrit

õli praadimiseks

1. Riivi porgand ja haki sibul peeneks või riivi koos porgandiga.

2. Lisa porgandile kõik ülejäänud ained ja sega korralikult läbi. Maitsestamist alustasin 0,5 tl soolaga ja siis lisasin veel sutsu juurde. Edasi jahvatasin natuke musta pipart ja riputasin tunde järgi juurde muskaatpähklit ning koriandrit.

3. Tainas peab tulema nii paks, et seda oleks hea kokku mätsida ja et see püsiks koos. Mina vormisin pihkude vahel pallid ja vajutasin seejärel lamedaks. Kotletid praadisin üsna madalal kuumusel kiirustamata, et porgand jõuaks parajalt pehmeks küpseda. Kui keerasin kotlettidel teise külje, siis panin pannile mõneks hetkeks kaane peale, et kotletid küpseksid korralikult läbi.

Porgandikotletid jäid mõnusalt mahlased ja sellest kogusest sain neid kümme tükki.

Suitsukana-oasalat

Mõnikord kombineerin lihtsalt olemasolevaid aineid, võttes snitti juba tuttavatelt toitudelt. Ning tuligi vahelduseks uus tore ja natuke teistmoodi salat. Lihtne kõik ained omavahel kokku segada, iseäranis kui ka suitsukana juba kuubikutena olemas.

Oad on konservis vees, nii et neid tegelikult umbes 250 g. Kastme jaoks koguseid ei hakanud andma, sest need saab kenasti oma äranägemise ja maitse järgi mõõta.

400 g konserv punaseid aedube

300 g suitsukana

15 cm jupp porrut (selle roheline osa)

2 keskmise suurusega õuna

Kastmeks:

majonees

hapukoor või maitsestamata jogurt

sinep

mesi (vedel)

sool

jahvatatud must pipar

1. Nõruta oad, vajadusel haki suitsukana kuubikuteks, puhasta ja haki ka õunad kuubikuteks ning viiluta õhukeselt porru.

2. Pigista ainetele tubli sorts majoneesi ja hapukoort, lisa umbes 0,5 teelusikatäit nii sinepit kui ka mett, sutsuke soola ja jahvatatud musta pipart. Sega kõik ained korralikult omavahel läbi. Vajadusel timmi veel maitset oma meele järgi.

NB Kui ei usalda kastet otse ainetele peale teha, siis võib selle kõigepealt eraldi kausikeses kokku segada ja alles siis lisada.

Melonikeeks

Oli üks suur küps melon ja kuna niisama seda süüa ei tahtnud, siis otsisin, kas sellest saaks teha mingi hea magustoidu. Ning sattusin meloniga tehtud keeksile. Tundus natuke kummastav, aga sai ära proovitud. Tuli üllatavalt maitsev ja mõnusalt mahlane ning praegusele aastaajale sobivalt jõululine. Maitses nii meie pere maimikule kui ka vanematele. Mõnus amps tee või kohvi juurde või hommikuseks suutäieks.

Retsept, millest lähtusin, SIIN. Õnneks lugesin kommentaare ja tegin retsepti ka mõne paranduse. Päris tervet melonit keeksi ei läinud, nii et paras alguses natuke seda niisama süüa ja ülejääk küpsetisse panna. Melon võiks olla hästi küps. Kindlasti läheb see keeks kordamisele.

Taina jagasin kolme umbes 10 X 20 cm vormi.

Kuna pole jõudnud veel ainete koguseid teisendada, siis 1 tass = 240 ml, kuid meil vastavad mõõdunõud täiesti saadaval, näiteks kaupluses Apelsin.

3 tassi nisujahu (mina panin 2 tassi tavalist ja 1 tassi täisterajahu)

1,5 tl jahvatatud kaneeli

1 tl jahvatatud ingverit

1 tl soola

1 tl söögisoodat

1 tl küpsetuspulbrit

3/4 tassi suhkrut (mina kasutasin kuldset)

3 suurt muna

0,5 tassi õli (nt päevalille)

2 tl vanilliekstrakti

2 tassi melonipüreed

pähkleid, rosinaid, seemneid, soovi korral

1. Puhasta ja tükelda melon ning püreeri ühtlaseks massiks.

2. Vahusta munad suhkruga ja sega juurde õli, vanilliekstrakt ja püreestatud melon.

3. Sega juurde kõik ülejäänud ained ning lisa tainasse soovi korral pähkleid, rosinaid või seemneid.

4. Jaga tainas kahte või kolme küpsetusvormi ja küpseta keekse 170/180 C juures 

umbes tund, kuni keeksi torgatud hambatikk jääb puhtaks. Minu kolm keeksi vajasid 45-50 minutit.

Lase keeksidel enne lahti lõikamist jahtuda.

Kahele keeksile lisasin Kreeka pähkleid ja

puistasin peale seesamiseemneid.

Üks keeks sai lisandiks rosinad.

Õunakook kookose ja mandliga

Õunakooki olen viimasel ajal teinud palju, kuid hing ihkas nendest, mida igapäevaselt teen, vaheldust. Silma jäi rabarberikoogi retsept, aga kuna rabarberi saab tihtipeale asendada õunaga, siis proovisigi järele. No tuli küll imehea 😋 Seepärast kordan retsepti, aga õuntega.

Kuna õunad on siiski vähem hapud kui rabarber, siis tainas suhkru kogust vähendasin ja õuntele puistasin lihtsalt mandlilaastud. Aga õunad ikka kodumaised magushapud.

Koogi küpsetasin 25 x 30 cm koogivormis. Küpsetustemperatuurid andsin vastavalt oma ahjudele. Kuid ei väsi kordamast, et tunne oma ahju. Tänapäeval on juba igasugu režiimid sisse programmeeritud.

Tainas:

100 g võid, toasooja

150 g suhkrut (panin 130 g)

1 suur muna

2 dl keefirit või maitsestamata jogurtit

100 g nisujahu

100 g kookosjahu

50 g mandlijahu

1,5 tl küpsetuspulbrit

näpuotsatäis soola

Kate:

umbes liitri jagu puhastatud õunatükke

2 sl suhkrut

paar-kolm peotäit mandlilaaste

1. Pane ahi 200 C (pöördõhk 170/180 C) peale sooja.

2. Taina jaoks kaalu jahud kaussi valmis ning sega küpsetuspulbri ja soolaga. Teises kausis hõõru toasoe või suhkruga vahule ja sega juurde muna. Edasi lisa keefir või jogurt ja kuivained ning sega tainas ühtlaseks. Kalla tainas küpsetuspaberiga kaetud plaadile ja määri lusikaga ühtlaselt laiali.

3. Puhasta õunad. Viiluta õunatükid õhemaks ja jaota tainale. Puista peale suhkur ja mandlilaastud.

4. Küpseta kooki 200/põ 170/180 C juures umbes 35 minutit, kuni kate omandab kuldselt pruuni jume. Lase koogil enne serveerimist natuke jahtuda.

Mustikakook mandlitäidisega

Sügavkülma tuleb aeg-ajalt tühjemaks saada ja kuna karbid mustikatega jäid alatasa ette ja neid tuli kogu aeg ümber tõsta, siis otsustasin vormistada nad koogiks. Ning kuna kook tuli imehea, siis otsustasin ka retsepti kähku kirja panna.

Inspiratsiooni ammutasin interneti avarustest ja koogi küpsetasin 24 cm läbimõõduga vormis, aga sobiks ilmselt ka 26 cm vorm. Samuti edaspidi katsetan seda kooki kindlasti ka kirssidega.

NB Kuna mustikakiht on koogi ahjust väljudes veel üsna vedel, siis tuleb lasta koogil enne lahti lõikamist korralikult jahtuda. Veel parem on küpsetada see söömisele eelmisel päeval.

Maisijahu võib asendada kartulitärklisega, aga kuigi ma pole eriline maisijahu fänn, siis mõnikord on see kartulitärklisest etem.

Põhi:

165 g nisujahu

25 g mandlijahu

120 g võid

näpuotsatäis soola

1 sl suhkrut

1 muna, keskmise suurusega

Täidis ja kate:

2 muna

1 dl suhkrut

1 dl piima

100 g mandlijahu

2 sl nisujahu

1 tl vanilliekstrakti

3-4 tilka mõrumandliessentsi

näpuotsatäis soola

300 g mustikaid (võib külmutatud, nagu kasutasin)

0,5-1 sl maisijahu

1. Põhja jaoks näpi või jahuga puruseguks, lisa ülejäänud ained ja sõtku kõik ühtlaseks tainaks. Rulli tainas (küpsetuspaberil) õhukeseks ja nii suureks, et vormis jääksid kõrgemad servad. Tõsta rullitud tainas koos küpsetuspaberiga vormi ja pane täidise valmistamise ajaks külma.

2. Täidise jaoks vahusta munad kergelt suhkruga ja sega juurde ülejäänud ained. Sega eraldi kausis mustikad maisijahuga, nii et marjad oleksid korralikult kaetud.

3. Kalla täidis koogipõhjale ja määri ühtlaselt laiali. Siis tõsta täidisele ühtlane kiht mustikaid.

4. Küpseta kooki 200 C kraadi juures 35 minutit. Pöördõhuga vast 180/190 kraadi juures. Taas - tunne oma ahju.

Lase koogil enne selle lahti lõikamist korralikult jahtuda!

Ahjust välja võttes oli mustikakiht nõnda vedel,

et oli tunne, et saab kooki kisselliga.

Kuid pärast korralikku jahtumist võib kooki

isegi näpu vahelt süüa.

Tavaline sai

Miks ise saia ja leiba küpsetada

Juba ammu olen tahtnud tavalise saia retsepti üles panna ja saiastki oli pilt olemas, kuid nüüd igaks juhuks pildistasin ka tegevuskäigu üles. Pilte tuli palju, kuid protsess iseenesest tegelikult lihtne ja kiire.

Saia võib küpsetada ka vormis, siis tuleb tore vormisai. Ja osa jahust võib vabalt asendada täisterajahuga.

Natuke juttu ka. Kahjuks näevad suurtootjate saiad-leivad küll nendena välja, kuid pole ei maitse ega tekstuur neil õige ja kui lugeda koostisaineid, siis on need ikka paras mõistatus. Näiteks Leiburi "Rukkipala", millel paki peal kiri "juuretisega", koostises aga vaid pärm. Ja kui kiputakse ütlema, et matemaatikat pole tarvis, siis no on ikka küll, kui tahta midagigi nendest kirja pandud ainete protsentidest aru saada. Või siis "Kaerasepik", mis olevat valmistatud nisujuuretisega, kuid koostisainetes ikka pärm. Rääkimata igale poole topitavast nisugluteenist - mis seal siis imestada, et lõpuks paljudel gluteenitalumatus tekib! Teinekord tasub tähele panna, et suurtootja toode tekitab kehas igasugu "toredaid" reaktsioone, kuid kodune küpsetis üldsegi mitte. Nii et tasub ise teha.

400 g nisujahu (vajadusel natuke lisa)

7 g ehk 2,5 tl kuivpärmi

240 ml näpule leiget vett

2 sl toiduõli (nt päevalilleõli)

0,75 tl soola

2-3 sl suhkrut

1 muna lahti klopitult määrimiseks, soovi korral

Sega jahu ja kuivpärm. Siis lisa kõik ülejäänud ained ja sega spaatliga, kuni hakkab moodustuma tainas. Kalla tainas jahuga üle riputatud tööpinnale ja sõtku, kuni tekib mõnusalt elastne tainas. Kui tainas on liiga märg ja kipub käte külge kleepuma, siis lisa pisut jahu juurde.

Pane tainas kaussi, kata kauss toidukile ja rätikuga ning pane sooja kohta (u 30-40 kraadi) tunniks kerkima. Mina kasutan abivahendina nõukaajast pärit elektrisoojenduspatja.

Kalla tainas jahusele tööpinnale, riputa kergelt jahuga üle

ja rulli umbes 0,5 cm paksuseks.

Siis keera tainas rulli ja keera otsad rulli alla.

Tõsta rull küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile,

kata rätikuga ja lase veel kuni pool tundi toasoojas kerkida.

Määri kerkinud sai lahtiklopitud munaga

ja lõika peale sälgud.

Küpseta saia 200 kraadi juures umbes 30 minutit,

kuni see muutub pealt kuldselt pruuniks.

Tulemuseks imepehme mõnusa koorikuga sai.