Kohupiimaküpsised

Kindlasti vana hea klassika - hõrgud ja maheda maitsega kohupiimaküpsised. Ega oskagi mingit pikemat juttu lisada. Mõni rullib taina ühes tükis suurelt ja lõikab klaasiga rattad välja. Aga mulle meeldib veeretada pallikesed ja neist väikese tainarulliga kettad rullida.

Samuti on tainas ette nähtud küpsetuspulber, kuid mitte midagi ei juhtu, kui see peaks ununema, sest tainas kerkib selletagi kenasti. Kes soovib magusamaid küpsiseid, võib lisada tainasse supilusikatäie suhkrut.

Sellest kogusest tuli 39 küpsist.

400 g kuiva kohupiima (nt omatehtud või "Liisu")

300 g jahu

200 g võid 1 tl küpsetuspulbrit

näpuotsatäis soola

6-7 sl suhkrut

1. Sega toasoe või kohupiimaga. Lisa juurde küpsetuspulbriga segatud jahu ja sool, sõtku tainas ühtlaseks, keera toidukilesse ning pane pooleks tunniks külma.

2. Jaga tainas osadeks, veereta pihkude vahel 3-4 cm läbimõõduga pallid ja rulli nendest jahusel pinnal õhukesed umbes 10 cm läbimõõduga kettad. Vajuta ketas taldrikule pandud suhkrusse, voldi pooleks, suhkrune pind sissepoole, vajuta uuesti suhkrusse ja voldi jälle pooleks, suhkur seespool. Siis vajuta veel kord suhkrusse ja pane küpsetuspaberiga kaetud plaadile, suhkrune pind ülespoole.

3. Küpseta küpsiseid tavalises ahjus 200 kraadi juures umbes 20 minutit, kuni need muutuvad pealt kuldselt pruuniks. (Pöördõhuga 180 kraadi juures.)

NB Kui kohupiim on vedelavõitu, pane see enne taina tegemist tunniks-paariks sõelale nõrguma.

Lõikasin taina paksudeks lõikudeks,

nii oli hea seda väiksemateks osadeks jagada.

Veeretasin pallid ja rullisin need õhukesteks ketasteks.

Nii neid järjest suhkrusse kastsin ja voltisin ...

... kuni järele jäi veerand.

Ahjust väljusid kuldselt pruunid küpsised.

Magusust saab lisada ka tuhksuhkruga.

Kapsa-makaronihautis hakklihaga

Lihtne, maitsev ja soodne roog, mis mul juba aastaid menüüs, seega meie pere klassika. Kunagi sai see isegi mingi retseptikorje käigus pakutud Õhtulehtegi, kus see avaldati.

Kapsa juurde võib kasutada peaaegu igasugust pastatoodet ja enamasti teen seda hautist niit- või lintnuudlitega, aga spiraalmakaron on muidugi visuaalselt apetiitsem. Samuti ei pea pasta olema kõvanisujahust, lihtsam sobib vast isegi paremini.

Kogused on taas selleks, et oleks millest juhinduda.

1 keskmise suurusega kapsapea, hakitult (u 1 kg)

300 g kuivi nuudleid, spiraalmakarone vm

1 suur sibul, viilutatult

500 g sea- ja veisehakkliha

vett

soola, pipart ja/või muid maitseaineid

punt värsket tilli

õli praadimiseks

1. Haki kapsas ja pane vähese veega potti hauduma. Maitsesta soola ja pipraga.

2. Aja pannil õli kuumaks ja kuumuta selles sibul kergelt läbi. Lisa hakkliha, pruunista ja maitsesta.

3. Kui kapsas on juba pooleldi pehme, lisa potti hakkliha ja makaronid ning nii palju vett, et see kataks kogu segu. Lase veel keema tõusta, alanda kuumus hästi väikeseks ja hauta segu, segades vahepeal vähemalt korra, kuni makaronid on pehmed. Kontrolli maitset ja sega juurde hakitud till.

Serveeri hautis hakitud tilli ja soovi korral hapukoorega.

NB Soola asemel võib kasutada näiteks kana- või juurvilja puljongipulbrit. Samuti võib lisada oma maitse järgi ka muid ürte.

Soe õuna, Kreeka pähkli ja spinati salat

Otsides lisandit veiselihale, sattusin toreda salati retseptile, mida teen kindlasti ka edaspidi. See meeldis mulle väga, sest põhiained on just hooajalised ja pole osanud neid niimoodi omavahel sobitada, ning lisaks on salat ka väga atraktiivne. See sobiks ideaalselt ka pardi lisandiks või omaette roaks, juurde mingit saia.

Algretsept siin, kuid loomulikult tuunisin seda natuke. Kuna pistaatsiapähklid pole minu mekk, siis asendasin need Kreeka pähklitega, samuti muutsin teiste ainete koguseid. Õunad võiksid olla tugeva viljalihaga ja punase koorega. Siin kasutasin "Sügisjoonikut", millel toredad punased palged.

3 sl võid

3 keskmise suurusega õuna, tükeldatud, koorimata

1 tl riivitud ingverit

paar peotäit Kreeka pähkleid

2 tl Dijoni sinepit

50 g värsket spinatit

200-250 g ricotta't, Itaalia päritolu või omatehtud

2 sl vedelat mett

jahvatatud musta pipart

1. Sulata pannil või, lisa õunatükid ja kuumuta neid paar minutit väikesel kuumusel, kuni need hakkavad karamelliseeruma. Lisa pähklid, ingver ja sinep, sega ained omavahel läbi ja kuumuta neid veel natuke, kuid ära lase õunatükke liiga pehmeks.

2. Laota spinatilehed vaagnale. Jaota kaks kolmandikku õunasegust spinatile, neile omakorda lusikatäied ricotta't, siis ülejäänud õunasegu ja nirista kõige peale mesi. Jahvata salatile maitse järgi musta pipart.

Serveeri kohe.

Karrimaitseline marineeritud suvikõrvits

Mõni aeg tagasi andis naabrinaine oma marineeritud suvikõrvitsat maitsta ja kuna selle maitse üllatas igati heas mõttes, siis muidugi otsustasin järele proovida. Uurisin ka netis retsepte ja nii tuletasin oma. Idee pärit siit.

Kogused timmisin taas omakasvatatud suvikõrvitsa põhjal ning sain jälle kaks umbes 400 ml purki ja veel ühe väiksema. Pean tõdema, et tulemus sai kohe erakordselt krõmps! Kuna marinaadi jäi mul natuke üle, siis järgmine kord vast vähendan veidi äädika kogust, ning kellele meeldib magusam marinaad, võib suhkru kogust tsipa suurendada. Aga praegu käin muudkui purgi kallal ja krõmpsutan suvikõrvitsat 😎

1 suurem suvikõrvits, ca 600 g

300 ml õunaäädikat

300 ml vett

160 g suhkrut

1 sl jämedat soola

1-1,5 sl Madras karripulbrit

0,5 sl pruune sinepiseemneid

0,5 tl kurkumit

soovi korral natuke jahvatatud kaneeli ja nelki

1. Viiluta suvikõrvits mitte väga õhukeselt (umbes 4 mm lõigud). Pane lõigud laiemassi kaussi, puista neile umbes 1 tl soola, sega kõik ettevaatlikult läbi ja jäta pooleks tunniks seisma.

2. Pane kõik marinaadi ained potti ja lase marinaadil keema tõusta.

3. Pigista suvikõrvitsalõigud õrnalt kuivaks, pane marinaadi ja lase marinaadil keema tõusta. Keera kuumus väikeseks ja lase marinaadil veel paari minuti jagu keeda.

4. Tõsta suvikõrvitsaviilud tihedalt purkidesse ja siis kuum marinaad peale, nii et viilud oleksid kaetud. Sulge purgid kaantega.

Kollane suvikõrvits jäi ka erakordselt atraktiivne.

No aga tõesti, lihtsalt lust on neid lõike krõmpsutada!

Itaaliapärane marineeritud suvikõrvits

Juba tükk aega tahtsin katsetada enda jaoks mingit uut suvikõrvitsahoidist ja nii hakkasin retsepti otsima. Ahvatles natuke teistmoodi õliga hoidis ja saigi see ära proovitud. Tulemusega olen väga rahul - mõnusalt krõmpsuvad lõigud.

Idee pärit siit. Mõistagi reguleerisin koguseid ja sättisin need oma aias kasvanud suvikõrvitsa järgi, mis kaubanduses müüdavatest natuke suurem. Tulemuseks sain kaks umbes 400 ml purki ja ühe väiksema veel.

See õliga hoidis tahab pigem olla jahedas ja mitte päris külmkapis, sest seal mul õli hangus (ilmselt aitas reaktsioon äädikaga ja nulli lähedane temperatuur). Algse retsepti puhul pakuti säilivusajaks vist paar nädalat, aga mina kuumutasin suvikõrvitsa marinaadis läbi ja siis läks kõik kuumalt purki, mistõttu usun, et säilib ikka kauem. Kuigi jah, niimoodi valmistatuna on suvikõrvits nii maitsev, et ega ta pikalt seisma jää 😋

1 suurem suvikõrvits, ca 500 g

200 ml valge veini äädikat (5%)

150 ml oliiviõli

5 küüslauguküünt, puhastatult ja tervelt

1 tl soola

1 tl suhkrut

1 tl kuivatatud punet

1 tl kuivatatud basiilikut

0,5 tl tšillihelbeid

1. Viiluta suvikõrvits õhukeselt ja pane laiemasse kaussi. Puista lõikudele soola ja sega kõik kätega ettevaatlikult läbi, et lõigud oleksid soolaga ühtlaselt kaetud. Jäta pooleks seisma.

2. Pane kõik marinaadi ained potti, lase keema tõusta ja keeda väikesel kuumusel umbes 3 minutit. Kontrolli maitset, vajadusel lisa soola ja/või suhkrut.

3. Pigista suvikõrvitsalõigud õrnalt kuivaks, pane marinaadi ja lase marinaadil uuesti keema tõusta. Keera kuumus kinni. Kõigepealt tõsta lõigud tihedalt purkidesse, nii et igas purgis oleks ka küüslauguküüsi, ja siis tõsta marinaad kärmelt peale, nii et lõigud oleksid kaetud. Sulge purgid.

NB Kohaliku küüslaugu küüned võivad olla päris suured, nii et sel juhul piisab vast kolmest, mis lõigata pooleks või kolmeks, nagu ise tegin.

Pean veel kord tunnistama, et tulemus on ääretult maitsev

ja krõmps - raske aru saada, et tegu suvikõrvitsaga.

Aedoavorm seentega

Tänavu oli mul aias ülihea oasaak. Oleme saanud neist korralikult isu täis süüa. Aga kuna ube oli tõesti palju, siis otsisin retsepti, milles neid rohkelt ära kasutada. Ja leidsingi siit. Kogused kohandasin grammideks ja üht-teist muutsin veel.

Vorm tuli imemaitsev ja see sobib suurepäraselt nii liha kui ka kala juurde ning samuti omaette roaks. Mõnus vaheldus kartulile ja muudele lisanditele.

Ubadeks võivad olla nii aedoad ehk Türgi oad ehk põõsasoad - heal lapsel mitu nime - kui ka lattoad. Seenteks kasutasin esimene kord värskeid kukeseeni, teine kord aga soolatud riisikaid, kuid ilmselt sobivad ka muud, näiteks kitsemamplid oma pähklise maitsega. Ning katte tegin esimene kord värskest saiast, teine kord aga riivsaiast.

Vormi mõõdud on ca 20 x 25 cm ning sellest kogusest võib tõepoolest jätkuda isegi kuuele sööjale.

500 g aed- ehk Türgi ube

1 sl õli

1 sl võid

300 g värskeid kukeseeni või mingeid soolaseeni, mille kogust võib vähendada

1 sibul

2 küüslauguküünt

4 tl jahu

1-1,5 dl kanapuljongit (vesi + 1 tl kanapuljongi pulbrit)

200 ml vahukoort (35% rõõska koort)

1 sl Worcestershire kastet

1 sl sojakastet

soola, vajadusel

jahvatatud musta pipart

Kate 1:

5 lõiku värsket saia

sorts õli

70 g riivitud parmesani või muud kõva juustu

1 suur küüslauguküüs

punt värsket peterselli

Kate 2:

2-2,5 dl riivsaia

sorts õli

70 g riivitud parmesani või muud kõva juustu

0,5 tl küüslaugupulbrit

1 tl kuivatatud peterselli või 1-2 sl hakitud värsket peterselli

1. Puhasta oad ja keeda neid 5 kuni 8 minutit soolaga maitsestatud vees. Seejärel kurna.

2. Kuumuta sügaval pannil õli ja või. Lisa viilutatud sibulad ja jämedalt hakitud küüslauguküüned ja prae need kergelt läbi. Lisa hakitud seened, maitsesta need pipra ja vajadusel näpuotsatäie soolaga. Värskeid seeni prae, kuni tekkinud vedelik enamjaolt aurustub.

3. Sega jahu külmas vees ja lisa koos puljongipulbriga pannile. Sega kõik ained omavahel läbi. Lisa ka vahukoor, Worcestershire ja sojakaste ning kuumuta kõike aeg-ajalt segades väikesel kuumusel, kuni kaste pakseneb. Vajadusel lisa soola.

4. Lisa seenekastmele keedetud oad, sega ained omavahel läbi ja kalla vormi.

5. Katte 1 jaoks murenda saiaviilud köögikombaini nõusse, lisa õli, riivjuust, jämedalt hakitud küüslauk ja petersell ning töötle ühtlaseks puruks.

Katte 2 jaoks sega lihtsalt kõik ained. Puista kate ühtlase kihina oa ja seenekastme segule.

6. Küpseta vormi umbes 200 kraadi juures 20-25 minutit, kuni kate muutub kuldselt pruuniks.

NB Kuigi uba tahab üsna palju soola, ole selle lisamisega siiski ettevaatlik.

Esimesel juhul tegin katte värskest saiast ja

nii jääb kate kaunim.

Oavorm veiselihapihviga.

Riivsaiast tehtud kate ja

vormis kasutasin ka lattube.

Vorm sobib oivaliselt lisandiks ka kalale.

Tomati-suvikõrvitsavorm mozzarella'ga

Lihtne ja maitsev suvine klassika. Sobib nii igasuguse liha kaaslaseks kui ka omaette koos mingi itaaliapärase saiaga, mida on hea vormi vedelikku kasta.

Ainete kogused on taas juhindumiseks ja vormi suurus on 20 x 24 cm.

1 suvikõrvits, ca 400-500 g

kirsstomateid, ca 200 g

250 g mozzarella't

70 g parmesani või muud kõva juustu

soola ja musta pipart maitse järgi

1-2 tl Vahemere või Itaalia maitseainesegu

1. Tükelda suvikõrvits ja poolita kirsstomatid. Riivi jämedalt parmesan.

2. Pane suvikõrvitsatükid ja kirsstomatid vormi, rebi juurde mozzarella ning sega kõik omavahel. Maitsesta soola, pipra ja maitseaineseguga ning puista peale riivitud parmesan.

3. Küpseta umbes 200 juures 30 minutit, kuni juust omandab pruunika jume.