Õunamoos musta sõstra ja pihlakaga

Segumoosid on ühed toredad asjad ja mina nimetan neid rohkem pannkoogimoosideks, sest just sinna sobivad need ülihästi. Segumooside puhul võib kasutada piiramatut fantaasiat, aga mulle meeldib kasutada põhiainena õunu, eriti 'Valget Klaari', sest need annavad moosile hea paksu tekstuuri ja samuti pole nende maitse peatükkiv.

Sedakorda oli jäänud põõsa otsa sõna otseses mõttes peotäis musti sõstraid ja puu otsa peotäis pihlakaid. Nii kasutasin need õunamoosile maitse- ja värvinüansi andmiseks ära. Kogused panin kirja, nii nagu tuli, ja neid võib vabalt vastavalt ainete olemasolule ning oma maitsele muuta.

60 g musti sõstraid

60 g pihlakaid

400 g õunu, puhastatult

200 g suhkrut

1 tl vanillisuhkrut

Panin kõik ained suhkruga segatult potti, poti vaiksele tulele ja lasin moosil seda aeg-ajalt segades keema tõusta ning seejärel umbes 20 minutit väikesel kuumusel podiseda. Pisut tuli ka vahtu, mille koorisin.

Lõpuks läks moos kuumalt purkidesse ja purgid kaanega kinni.

Juba õunte puhastamise käigus segan tükeldatud õunad suhkruga,

et need ei tumeneks ja hakkaksid tasapisi mahla välja andma.

Moos tuli võrratult paks, nagu kulbi sees näha,

ja pärast jahtumist oli kõva nagu marmelaad.

Tikrimoosid aprikooside ja pirnidega

 

Hoidiste tegemise hooaeg on hoos. Tikripõõsaid mul mõni ikka on ja marju sain natuke ka, piisavalt, et suhu pista ning moosi jaokski jagus.

Mõlemad moosid on üsna tugeva maitsega, kuid jogurtisse segamiseks suurepärased. Kellele meeldivad maitsekad moosid, siis sobivad need loomulikult pannkoogile ja pudrule, aga kindlasti ka kookide sisse.

Kogused on selleks, et millestki juhinduda, ja panen retseptid nii, nagu mul aineid parajasti oli.

Aprikoosi-tikrimoos

600 g  tikreid (minul punased ja valged segamini)

700 g aprikoose

1 kg suhkrut

1 tl jahvatatud kardemoni

1 tl jahvatatud kaneeli

Puhastatud tikrid ja aprikoosid purustasin köögikombainis. Panin potti, lisasin suhkru ja lasin segul keema tõusta. Alandasin kuumuse, lisasin maitseained ja kuumutasin moosi umbes 20 minutit. Vahepeal muidugi koorisin vahu.

Moosi panin kuumalt purkidesse ja kaanetasin.

Pirni-tikrimoos

600 g punaseid tikreid

600 g puhastatud pirne

600-700 g  suhkrut (olenevalt pirnide magususest)

vanilli maitse järgi

Puhastatud tikrid purustasin köögikombainis, pirnid tükeldasin päris väikeselt. Tikritele ja pirnidele lisasin suhkru, lasin segul keema tõusta ja alandasin kuumuse. Koorisin vahu ja lasin moosil 20 minutit vaikselt podiseda. Maitsestasin vanilliga (kasutasin jahvatatud vanillikaunade pulbrit), panin moosi kuumalt purkidesse ja purgid kaantega kinni.

Kohupiimaküpsised mandli- ja kaerajahuga

Kohupiim vajas tegemist ja sattus ette üks kohupiimaküpsiste retsept. Aga kuna mulle ei meeldi kätega mätsida ja tainast rullida, siis tegin taas omad mugandused. Ning sündisid maitsvad ja sõltuvust tekitavad küpsised, nagu omatehtutega ikka juhtub.

Jahude koguseid võib timmida, sest mõni kohupiim on märjem - mina kasutasin omatehtud kohupiima - ja muna väiksem või suurem.

Küpsised küpsetasin tavalises gaasiahjus, nii et pöördõhuga ahjus tuleks temperatuuri alandada ja tõenäoliselt ka küpsetusaeg väheneb. Jällegi tunne oma ahju!

300 g (kuiva) kohupiima

100 g võid, toasooja

100 g suhkrut

1 suur muna

50 g mandlijahu

50 g kaerajahu

100 g nisujahu

0,5 tl küpsetuspulbrit

natuke vanilli mingil kujul maitseks

1. Pane küpsetusahi 200 C kraadi peale sooja.

2. Hõõru toasoe või suhkruga heledaks vahuks ja sega juurde muna ning kohupiim.

3. Sega tainasse küpsetuspulbriga segatud jahud ja vanill. Tulema peaks üsna nätske tainas.

4. Vormi teelusikaga tainast väikesed pallikesed, kastes lusikat külma ette, et tainas selle külge ei kleepuks, ning siis vajuta pallid kahvliga lamedaks, kastes ka kahvlit märjaks.

5. Küpseta küpsiseid umbes 20 minutit, kuni need hakkavad omandama äärtes pruunikas-kuldset jumet.

NB Soovi korral võib lisada ka hakitud mandleid.

Tulid imemõnusad pehmema struktuuriga küpsised.

Kokku neid ei lugenud, aga üle kolmekümne kindlasti.

Lihtne rabarberi-beseekook

Lisan veel ühe rabarberi-beseekoogi retsepti, mille tegin enda jaoks võimalikult lihtsaks. Lisaks tahtsin ka pisut suuremat kooki, mille saaks küpsetada 26 cm läbimõõduga vormis.

Muidugi tänu rabarberi hapule võib nimetada seda ka pisarakoogiks. Aga kes tahab vähem haput, võib suhkru kogust natuke suurendada. Kuid minule väike särts meeldib.

150 g võid, toasooja

200 g nisujahu

2 sl suhkrut

näpuotsatäis soola

0,5 tl küpsetuspulbrit

1 munakollane

2 munakollast

50 g suhkrut

2 sl nisujahu

1,2 dl kohvikoort (või vahukoort)

400 g tükeldatud rabarberit

3 munavalget

100 g suhkrut

pisut vanilli, soovi korral

1. Põhja jaoks tegin taina väga lihtsalt. Segasin kuivained ja toasooja või suure kahvliga purutainaks. Siis segasin juurde munakollase, kallasin puru küpsetuspaberiga kaetud vormi ja vajutasin ühtlaselt põhjale. Küpsetasin põhja tavalise režiimiga 200 C kraadi juures (pöördõhk 180 kraadi) 10 minutit.

2. Täidise jaoks vahustasin munakollased suhkruga, segasin juurde jahu ja kohvikoore ning lõpuks rabarberitükid. Kallasin segu eelküpsetatud koogipõhjale ja küpsetasin kooki veel 40 minutit.

3. Umbes 10 minutit enne 40 minuti täitumist hakkasin vahustama besee jaoks munavalgeid. Kõigepealt vahustasin kergelt munavalged ja siis hakkasin jaokaupa lisama suhkrut, kuni vaht muutus tugevaks ja läikivaks, suhkur täielikult sulanud. Tõstsin munavalgevahu lusikaga koogile ja vajutasin kergelt ühtlaselt laiali ning küpsetasin veel umbes 10 minutit, kuni besee hakkas värvuma helepruuniks.

Enne serveerimist lasin koogil korralikult jahtuda.

Hapu ajab besee nutma.

Kohupiima-plaadikook

Kohupiim mulle meeldib ja kohupiimakoogid meeldivad ka. Tuli isu ja tegin vana hea klassika - kohupiima-plaadikoogi.

Koogi küpsetasin 25 x 30 cm koogivormis. Kogupiima kogust võib vajadusel suurendada ja vastavalt siis teiste ainete koguseid ka, kui on soovi saada paksemat kihti, aga mulle meeldib nii. Kohupiima teen ise, aga poe omadest kasutan "Liisu" kohupiima, mis on kõige kuivem, mitte plöga. Jahu võib olla kõik nisujahu, kuid mina asendasin osa täistera-kaerajahuga.

Põhi:

200 g võid

100 g täistera-kaerajahu

200 g nisujahu

1 suur muna

50 g suhkrut

0,5 tl küpsetuspulbrit

näpuotsatäis soola

Kate:

4 muna

100 g suhkrut

400 g kohupiima (kuivemat)

2-3 sl hapukoort

vanilli mingil kujul oma maitse järgi

1. Põhja tegin laisal moel, kasutades toasaooja võid.

Sega kausis kuivained ja lisa või. Siis vajuta kõik kas suure kahviga või pudista näppudega purutaignaks. Edasi sega juurde muna ja sõtku kõik ühtlaseks tainaks. Vajuta/rulli tainas küpsetuspaberil õhukeseks ja tõsta vormi.

2. Katte jaoks vahusta munad suhkruga heledaks vahuks. Murenda juurde kohupiim ja lisa ülejäänud ained ning sega vispliga ühtlaseks. Kalla kate tainale ja küpseta kooki 200 kraadi C (pöördõhu puhul ilmselt 180 kraadi C) juures umbes 40-50 minutit, kuni kate on tahke.

NB Kui ootad, et kate muutuks kuldselt pruuniks, võib kook jääda natuke kuivaks, nagu juhtus minul. Kuigi mõnele nii meeldib ja kook kadus ikka nii kui niuhti.

Muide sellele koogile sobivad suurepäraselt ka ananassitükid, mis tuleks siis enne katte lisamist tainale puistata.

 

Porgandikotletid

Juba ammu tahtsin porgandikotlettide tegemise ise ära proovida ja nüüd soodsate olude kokkulangemisel saigi see tehtud.

Tegelikult on neid üsna lihtne teha (kui on masin, mis riivib) ja oma maitse järgi timmida. Ka nisujahu ja riivsaia võib asendada mõne muu jahuga, näiteks kaerajahuga. Ning jahu kogust tuleb reguleerida porgandi mahlasuse ja munade suuruse järgi.

4 suurt porgandit

1 väike sibul

4 sl (täistera)nisujahu

4 sl riivsaia

soola

jahvatatud musta pipart

jahvatatud muskaatpähklit

jahvatatud koriandrit

õli praadimiseks

1. Riivi porgand ja haki sibul peeneks või riivi koos porgandiga.

2. Lisa porgandile kõik ülejäänud ained ja sega korralikult läbi. Maitsestamist alustasin 0,5 tl soolaga ja siis lisasin veel sutsu juurde. Edasi jahvatasin natuke musta pipart ja riputasin tunde järgi juurde muskaatpähklit ning koriandrit.

3. Tainas peab tulema nii paks, et seda oleks hea kokku mätsida ja et see püsiks koos. Mina vormisin pihkude vahel pallid ja vajutasin seejärel lamedaks. Kotletid praadisin üsna madalal kuumusel kiirustamata, et porgand jõuaks parajalt pehmeks küpseda. Kui keerasin kotlettidel teise külje, siis panin pannile mõneks hetkeks kaane peale, et kotletid küpseksid korralikult läbi.

Porgandikotletid jäid mõnusalt mahlased ja sellest kogusest sain neid kümme tükki.

Suitsukana-oasalat

Mõnikord kombineerin lihtsalt olemasolevaid aineid, võttes snitti juba tuttavatelt toitudelt. Ning tuligi vahelduseks uus tore ja natuke teistmoodi salat. Lihtne kõik ained omavahel kokku segada, iseäranis kui ka suitsukana juba kuubikutena olemas.

Oad on konservis vees, nii et neid tegelikult umbes 250 g. Kastme jaoks koguseid ei hakanud andma, sest need saab kenasti oma äranägemise ja maitse järgi mõõta.

400 g konserv punaseid aedube

300 g suitsukana

15 cm jupp porrut (selle roheline osa)

2 keskmise suurusega õuna

Kastmeks:

majonees

hapukoor või maitsestamata jogurt

sinep

mesi (vedel)

sool

jahvatatud must pipar

1. Nõruta oad, vajadusel haki suitsukana kuubikuteks, puhasta ja haki ka õunad kuubikuteks ning viiluta õhukeselt porru.

2. Pigista ainetele tubli sorts majoneesi ja hapukoort, lisa umbes 0,5 teelusikatäit nii sinepit kui ka mett, sutsuke soola ja jahvatatud musta pipart. Sega kõik ained korralikult omavahel läbi. Vajadusel timmi veel maitset oma meele järgi.

NB Kui ei usalda kastet otse ainetele peale teha, siis võib selle kõigepealt eraldi kausikeses kokku segada ja alles siis lisada.