esmaspäev, 26. veebruar 2024

Õuna-jogurtikook leivapõhjal




On see siis nüüd kook või tort, aga hää ta sai. Olen selliste komponentidega teinud magustoitu, kuid sedakorda vormistasin vabariigi sünnipäevaks asja vähe pidulikumalt. Ja kuna tulemus tuli igati tubli, siis panin ained kirja, et teinekord oleks, millest juhinduda.
Kook oleks hea valmistada varahommikul või suisa eelmisel päeval, et jõuaks korralikult tarretuda.
Koogi tegin 22 cm läbimõõduga vormis.

Põhi:

100 g täistera-riivleiba
50 g võid
4 sl suhkrut
1,5-2 tl jahvatatud kaneeli

Õunatäidis:

3 keskmise suurusega magushaput õuna
suhkrut
jahvatatud kaneeli
jahvatatud muskaatpähklit
vett

Kate:

400 ml vahukoort
200 g paksemat maitsestamata jogurtit
4 sl suhkrut
0,5 tl vanillikaunapastat (ehk vanilli mingil kujul)
20 g kiirelt lahustuvat želatiini + umbes 2 sl kuuma vett


1. Õunatäidise jaoks puhasta õunad ja tükelda umbes 1,5 cm kuubikuteks. Kalla poti põhja õige natuke vett, et vältida kõrbemist. Lisa õunakuubikud ja maitseained, ning kuumuta õunu neid aeg-ajalt segades, kuni need muutuvad poolpehmeks. Siis jahuta õunad.
2. Põhja jaoks sulata pannil või ja lisa ülejäänud ained. Kuumuta riivleivasegu keskmisel kuumusel seda pidevalt segades korraliult läbi (ca 5 minutit). Kalla puru küpsetuspaberiga kaetud vormi, vajuta ühtlaselt põhjale ja pane külma.
3. Katte jaoks vahusta vahukoor suhkru ja vanilliga. Kui vahukoor on juba peaaegu vahus, lisa ka jogurt ja vahusta lõpuni. Sulata želatiin kuumas vees. (Parem on kuum vesi pulbrile peale kallata, igatahes vastupidi, nagu pakil juhendis öeldud, ei kipu minul õnnestuma.) Nirista sulatatud želatiin vahtu pidevalt segades vahukoore-jogurtivahu hulka.
4. Kata koogipõhi umbes kolmandiku vahuga, siis jaota vahule õunatükid, kalla ülejäänud vaht peale ja silu pealt ühtlaseks. Kaunista kook oma soovi järgi.

Sügavkülmast leidsin veel sinna jäänud oma aia rukkilille õisi,
millega koogi kaunistasin.


Tegemise päeval jõudis kook ainult kolm-neli tundi külmas olla.
Püsis koos, kuid äärtest sulas pisut nagu jäätis.
Aga tulemus oli väga mõnusalt kreemjas ja
krõbe põhi lisas vahvat tekstuuri.

reede, 26. jaanuar 2024

Kaalika-kartuli-õunavorm




Ei olnud minagi nooremana suur kaalikasõber, kuid praegu on nii mõnigi varem vähem maitsenud aine minu menüüsse tulnud. Tänapäeval on kaalikas justkui teise maitsega, aga räägitakse, et nõukaajal olevat toidupoodides müüdud söödakaalikat ... miski pole võimatu. Igatahes mulle maitses see vorm väga, kuid on ikka neid, kes pole kaalikaga sõbraks saanud ja ehk ei vaimustu sellest roast niivõrd. Siiski soovitan järele proovida. Aga kui kaalikas tõesti ei maitse, siis jäta see ära, suurenda kartuli ja õuna kogust ning saadki lihtsalt kartuli-õunavormi.
Retsepti tuletasin ise ja sellest kogusest jätkub kolmele kuni neljale inimesele. Crème fraiche'i olen varem asendanud hapukoore ja vahukoore seguga, kuid seekord valmistasin selle ise. Õpetus retsepti lõpus.


300 g puhastatud kaalikat (vast üks keskmise suurusega kaalikas)
3 keskmise suurusega kartulit
3 õuna
1 suur sibul
200 g suitsupeekonit
150 g riivjuustu
200 g crème fraiche'i (võib asendada hapukoore ja vahukoore seguga)
1 tl kuivatatud punet
1 tl kuivatatud tüümiani
soola
musta pipart
õli praadimiseks

1. Puhasta kaalikas ja kartulid, lõika kuubikuteks (u 1,5 cm) ning keeda soolaga maitsestatud vees peaaegu pehmeks. Selleks kulub 10-15 minutit. Siis kurna vesi ära.
2. Puhasta ja haki jämedamalt sibul. Tükelda ka suitsupeekon. Kuumuta pannil supilusikatäis õli, alanda kuumust ja prae peekon kergelt läbi. Lisa sibul ja prae seda, kuni see muutub klaasjaks.
3. Puhasta õunad ja haki kuubikuteks ning sega keedetud kaalika ja kartuli hulka. Vajadusel riivi juust.
4. Tõsta pool köögiviljasegust vormi põhja ning maitsesta pisukese soola, jahvatatud musta pipra ja ürtidega. Jaota köögiviljadele pool sibula-peekonisegust, pool crème fraiche'ist ja puista peale pool riivjuustust. Korda ülejäänud ainetega tegevust. Küpseta vormi 200 kraadi juures 30-35 minutit.

NB Crème fraiche'i on lihtne ise valmistada. Sega purgis 400 ml vahukoort ja 2-3 sl mahedat jogurtit (nt Pajumäe jogurtit). Kata purk marli, riide või kohvifiltriga, et segu saaks hapnemisel õhku, ning jäta 12 tunniks toasooja hapnema. Alguses jääb crème fraiche venivalt paks, kuid külmkapis hapneb see edasi ja muutub nii paksuks, et seda võib suisa saiale-leivale määrida.

Kui crème fraiche on paks,
siis tõsta see köögiviljadele törtsude kaupa ja
määri ettevaatlikult laiemale. Küpsemisel sulab see kenasti.

esmaspäev, 15. jaanuar 2024

Hakklihakattega bruschetta'd




Taas lihtne ja maitsev ning toitev roog, söö argipäeval või miks ka mitte, paku pidulauas külalistele. Need on kahtlemata meie pere klassika ja hakkasin neid tegema nii ammu, et neid ciabatta kukleid, mida kasutasin, pole enam müügil. Sedakorda kasutasin Eesti Pagari tumedaid ciabatta kukleid (need on rohkem lihtsalt tavalised saiad, kuid ajavad asja ära), aga võib ka lihtsalt ühe tavalise ciabatta pikkupidi pooleks lõigata.


3 tk Eesti Pagari tumedaid ciabatta kukleid

Kate:

300 g veise- või seguhakkliha
3 küüslauguküünt
jupp porrut, u 20 cm rohelist osa
1 punane paprika
1 tl kuivatatud basiilikut ja/või Vahemere maitseainet
2 sl ketšupit või maitsekat grillkastet
soola ja jahvatatud musta pipart
1 dl vett
2 dl ehk 90-100 g riivjuustu, parem tugevama maitsega
õli praadimiseks

1. Pane ahi 200 kraadi peale sooja.
2. Haki küüslauk peeneks, haki peenemalt porru ja paprika väikesteks tükkideks.
3. Kuumuta sügaval pannil õli ja pruunista selles hakkliha. Maitsesta hakkliha näpuotsatäie soola, musta pipra ja basiiliku või Vahemere maitseainega või pane julgelt mõlemaid ürte.
4. Lisa hakklihale küüslauk ja porru ning kuumuta ained kergelt läbi. Siis lisa vesi ja ketšup või grillkaste ning paprika. Lase segul mõni minut väikesel kuumusel haududa.
5. Keera kuumus kinni, sega hakkihale juurde riivjuust ja vajadusel korrigeeri maitset. Tõsta segu kuklipoolikutele (kasuta kaht lusikat, kui juust kipub venima) ja küpseta kukleid ahjus 200 kraadi juures 10-15 minutit.
Serveeri bruschetta'd soojalt.


Mida kõvem juust, seda vähem venib.
Grillkaste annab tugevama maitse ja
teravuse armastaja võib lisada ka näpuotsaga tšillihelbeid.

Bruschetta'sid saab süüa nii noa ja kahvliga
kui ka lihtsalt näpu vahel.

teisipäev, 9. jaanuar 2024

Heeringasalat ananassiga 1




Tore salat. Sobib süüa niisama kui ka leivakattena. Mõnus vaheldus kalasõpradele. Salat on mahlane ja heeringa maitse tagasihoidlik.


3 soolaheeringa fileed
1 punane sibul
2 väikest keedetud porgandit
2 marineeritud või hapukurki
1 väike ananassikonserv (ananassi 140 g)
majoneesi kastmeks
jahvatatud musta pipart, soovi korral

Haki heeringafileed väikesteks tükkideks, sibul üsna peeneks, porgandid ja kurgid väikesteks kuubikuteks. Kui ananass on rõngastena, siis haki ka need tükkideks. Sega hakitud ained majoneesiga ja maitsesta soovi korral musta piparaga.


Salat maitseb iseäranis hästi omaküpsetatud leivaga.
 

esmaspäev, 8. jaanuar 2024

Kaalika-kruubisupp




Heal lapsel mitu nime: külasupp, talupojasupp, aga mina mäletan lapsepõlvest seda ikka kaalika-kruubisupi nime all. Juba pikka aega kummitas mind, et peaks seda suppi tegema ja lõpuks saigi teoks. Uurisin, kuidas seda ka tänapäeval tehakse, samuti kiikasin vanasse kokaraamatusse ning valmis sai selline variant, mis igatahes tuletas mulle küll lapsepõlve meelde. Suitsuliha asendasin suitsupõsega, sest see lihtsalt oli olemas, kuid samas hea lihtne teha. Tunnikene supi valmistamiseks kulub, aga väiksem pere saab kindlasti kaks päeva süüa.
Sedakorda on pool vedelikust pelmeenikeeduvesi, mis on peaaegu nagu puljong. Ei raatsi seda kunagi ära visata ja kasutan seda mõne supi või ühepajatoidu tegemiseks.
Ainete kogused jällegi juhindumiseks ja vastavalt sellele tuleks reguleerida ka vedeliku kogust.


3 l vett
1 dl odrakruupe
1 keskmine kaalikas (300-400 g), kuubikuteks tükeldatult
250 g suitsupõske, tükeldatult
1 suur sibul, jämedalt hakitult
2 keskmist porgandit, jämedalt riivitult
2 väiksemat kartulit, kuubikuteks tükeldatult
2-3 hapukurki, hakitult
5-6 tera musta pipart
4-5 tera vürtsi
2 väikest loorberilehte
soola maitse järgi
õli praadimiseks
värsket peterselli, hakitult serveerimiseks

1. Pane odrakruubid külma veega likku ja valmista ained ette. Kartulid ja hapukurgid võid jätta kõige viimaseks, sest kruupide ja kaalika keetmine võtab natuke aega. Vaata, et oleks ka kuum vesi võtta - nii läheb kiiremini.
2. Kuumuta poti põhjas õli ja keera kuumus väiksemaks. Lisa potti suitsupõse tükid ja kuumuta kergelt läbi. Lisa sibul ja porgand ning kuumuta neid aeg-ajalt segades mõni minut. Samal ajal sega kruubid vees läbi ja kalla neilt vesi pealt ära.
3. Lisa potti kruubid ja pool kuumast veest ning natuke soola. Lase kruupidel minutit viis keeda, siis lisa kaalikakuubikud, pipar, vürts ja loorber ning ülejäänud vesi.
4. Kui kruubid ja kaalikas on peaaegu pehmed, lisa kartul. Ja kui kartul on pehmeks keenud, lisa hapukurk ning maitsesta supp lõplikult. Ära kiirusta varem soolaga, sest suitsupõsk ja hapukurk annavad supile soolasust.
Serveeri supp värske peterselli ja hapukoorega.

NB Suitsupõse asemel võib kasutada suitsukonte. Sel juhul kuumuta poti põhjas kõigepealt sibul ja porgand, siis lisa kondid ja pool veest ning keeda konte mõni minut. Edasi kõik nagu ikka, aga soovi korral võib kondid vahepeal supist välja õngitseda, lihast puhastada ja liha supile lisada.
Ning veel: suppide ja puljongi keetmisel kasutan ka kuivatatud peterselli- ja tillivarsi. Neid varsi jääb alatasa järele. Lihtsalt lasen neil kuivada ja siis on hea neid hiljem kasutada.

Serveerides leent jagus ...

... kuid teisel söögikorral tuleb ilmselt vett lisada.

laupäev, 6. jaanuar 2024

Aeglaselt küpsetatud lambaribid mee ja veiniga




Jõulude eel käisin turul ja vaatasin muu hulgas ka lihakraami üle. Ühel müüjatädil olid soodsalt pakkuda lambaribid - kurtis, et kõik tahavad kintse ja ribid ei lähe. Loomulikult ostsin. Nüüd võtsin sügavkülmast välja, kolasin natuke netis ja otsisin ideid ning valmis sai imehõrk roog. Põhiidee on pärit allrecipies lehelt, kuid küpsetamiseks valisin aeglase viisi. Liha kogust muutsin, aga kõik ülejäänu jäi samaks. Arvestades maitset, sobis väiksem lihakogus hästi. Samuti võib seda marinaadi kasutada üldse lambaliha puhul.

1 kg lambaribi
2 sibulat, jämedalt hakitult
4 küüslauguküünt, hakitult või pressitult
1 tass ehk 240 ml kuiva valget veini
60 ml sojakastet
60 ml sidrunimahla
1 sl mett
1 sl oliivi- või päevalilleõli
1 tl jahvatatud kaneeli
1 tl soola
1 tl jahvatatud musta pipart

1. Pane ahi 160 kraadi peale sooja.
2. Laota ribid (fooliumiga kaetud) ahjupannile. Puista lihale hakitud sibul ja küüslauk.
3. Sega anumas ülejäänud ained ja kalla marinaad ribidele.
4. Võta pannisuurune tükk küpsetuspaberit, kortsuta kokku, silu lahti ja kata sellega ribid ning seejärel kata pann tihedalt fooliumiga. Küpseta ribsid 160 kraadi juures kolm tundi. Kui soovid, võid kümmeminutit enne lõppu küpsetuspaberi ja fooliumi pannilt eemaldada ning liha 230 kraadil või grilli all pruunimaks lasta.

NB Küpsetuspaber ei lase vedelikul hoogsalt aurustuda ja liha jääb mõnusalt mahlane. Paber vajuta lihatükkidele peale, foolium keera aga ümber panni äärte ja pressi korralikult kinni. 

Lambaribid serveerisin ürdiste praekartulitega. Lihale kraapisin
pannipõhjalt peale imemaitsvad karamelliseerunud sibulad.
Juurde pakkusin külma kastme:
jogurt, majonees, sojakaste, sinep ning natuke maitseaineid.

laupäev, 30. detsember 2023

Õunarisoto




Õunarisoto on hää roog süüa nii omaette kui liha kõrvaseks. Seda on lihtne teha, üksnes natuke aega kulub. Koguseid saab sööjate järgi reguleerida, kuid üldiselt soovitatakse arvestada sööja kohta 60 kuni 75 g riis olenevalt sellest, kas pakutakse risotot eraldi või kõrvalroana.
Panin ainete kogused umbkaudu kirja ja sellest kogusest peaks jätkuma kolmele sööjale.

1,5 dl arborio riisi
0,75 l kanapuljongit (1 sl puljongipulbrit pluss vesi), kogus umbkaudne
1 sibul, jämedalt hakitult
2 küüslauguküünt, peeneks hakitult
1 dl valget veini
3 keskmise suurusega õuna, kuubikuteks hakitult
1 tl kuivatatud tüümiani
musta pipart
parmesani või muud kõva juustu, riivitult
õli praadimiseks

1. Kuumuta sügaval pannil õli, keera kuumus väikeseks ning prae õlis sibul ja küüslauk kergelt läbi. Lisa pooled õunakuubikud ja prae samuti kergelt läbi. Samal ajal kuumuta eraldi nõus puljong, kui kasutad seda, või lase vesi keema.
2. Lisa pannile riis ja sega ülejäänud ainetega. Lisa tüümian ja vein ning kuumuta veini paar-kolm minutit.
3. Vala pannile nii palju kuuma puljongit, et riis oleks kaetud, ja kuumuta riisi seda aeg ajalt kergelt segades, kuni vedelik on peaaegu imendunud. Jätka niiviisi puljongi jaokaupa lisamist, kuni riis on peaaegu pehme ja segu mõnusalt kreemjas. Sega risotosse ülejäänud õunatükid, maitsesta toit jahvatatud musta pipra ja riivitud parmesaniga. Vajadusel lisa soola.
Serveeri risoto omaette roana või liha juurde.

NB Kui hakkab puljongi lisamine, siis puljongipulbri kasutamisel lisan esimesel korral kohe puljongipulbri ja esimese osa vett. Edasi ainult vett. Vedeliku kogus võib natuke varieeruda, peaasi et risoto konsistents oleks lõpuks kreemjas.

Õunarisoto sobib suurepäraselt pardiga.
Kuna mul oli olemas pooli pihlakakompott,
siis lisasin risotole ka peotäie pihlakaid.