Teisipäev, 28. aprill 2020

Veel kord kodusest leivast


Küpsetasina leiba, mille retspti jagasin. Nüüd kordasin leivategu ja taas jäin tulemusega väga rahule. Kuna kaerakliisid oli vähe, asendasin puuduva osa täistera-odrajahuga. Tegin jälle pool kogust, mille jagasin nelja 500 ml vormi. Leivapätsid tulid paraja suurusega. Kui kõike kohe tarbida ei soovi, saab osa pätse mugavalt koos foolimvormiga sügavkülma oma järge ootama panna.


Pühapäev, 26. aprill 2020

Spinati-ricotta-lasanje hakklihaga



Üks mu viimase aja lemmikuid on lasanje, milles on nii tomati-hakklihakaste, spinat kui ka ricotta kohupiim. Koguseid ja juuste saab alati oma ahjuvormi ja maitse-eelistuste järgi muuta ning minul kipubki iga kord tulema pisut erinev lasanje. Natuke aega lasanje ettevalmistamine küll nõuab, kuid tulemus on vaeva väärt. Sellest lasanjest peaks söönuks saama 4-5 inimest.

9 lasanjeplaati
100-150 g riivjuustu peale

Spinati-ricotta-täidis:

1 suur sibul, jämedalt hakitult
2-3 küüslauguküünt, peeneks hakitult
200 g värsket või külmutatud spinatit, jämedalt hakitult
400 g ricotta't
250 g mozzarella't
1 muna
1 dl piima
soola
musta pipart
suhkrut näpuotsatäis, kui soovid
jahvatatud muskaatpähklit
õli praadimiseks

Tomati-hakklihakaste:

500-600 g tükeldatud tomateid omas mahlas ja vajadusel natuke vett
300-400 g hakkliha (eelistan veisehakkliha)
1 tl kuivatatud punet
1 tl kuivatatud basiilikut
1 sl suhkrut
soola
õli praadimiseks
musta pipart


1. Kohupiimatäidise jaoks kuumuta pannil õli. Siis kuumua õlis sibul ja küüslauk, kuni need muutuvad klaasjaks. Lisa pannile spinat ja kuumuta läbi (kuni värske spinat n-ö närbub). Maitsesta segu soola, pipra ja muskaatpähkliga. Soovi korral lisa näpuotsatäis suhkrut (spinat armastab suhkrut). Jäta spinatiegu jahtuma.
Sega kausis ricotta, sõrmede vahel murendatud mozzarella, muna ja piim. Maitsesta segu soola ja pipraga. Sega juurde spinatisegu, tehes seda jaokaupa, kui see on veel tuline. Kontrolli täidise maitset.


2. Tomati-hakklihakastme jaoks kuumuta pannil natuke õli ja pruunista hakkliha. Maitsesta see soola ja pipraga. Siis lisa juurde tomat omas mahlas ja kuumuta see keemiseni. Alanda kuumust ja maitsesta kaste. Soovitan lisada supilusikatäis suhkrut, mis annab tomatikastmele parema meki. Vajadusel lisa ka umbes detsiliiter vett, et kastet jätkuks kolmeks kihiks.


3. Nüüd pane lasanje kokku. Kohupiimatädist ja tomatikastet tuleb panna kolm korda, nii et jaga need mõtteliselt kolmeks.
Tõsta vormi põhjale paar lusikatäit tomatikastet ja määri ühtlaselt laiali. Pane vormi kõrvuti kolm lasanjeplaati, neile esimene osa tomatikastet ja siis kohupiimatäidist. Korda seda kolm korda.


Puista kõige peale ühtlane kiht riivjuustu. Kata vorm foolimiga ja küpseta lasanjet ahjus umbes 200 kraadi juures 30 minutit. Siis eemalda foolim ja küpseta lasanjet veel 15 minutit, kuni lasanjeplaadid on pehmed ja juust pealt kergelt pruunistunud.


Lasanje tuli rikkalik ja mõnusalt mahlane. Minul oli küpsetusvorm pisut suurevõitu, aga sellest polnud midagi, et äärtesse ruumi jäi.

NB Et juust ei kleepuks fooliumi külge, määri see enne vormile panemist kergelt õliga.

Spinati-juustumuffinid



Olen praegu muffini lainel ja seega järgmiste soolaste muffinite retsept. Otsisin tegelikult juustumuffineid, kuid leidsin spinatiga variandi, mis sobis hetkel hästi, sest viimased külmutatud spinatid ootasid tarbimist. Samas varsti noor spinat peenralt tulemas. Muffinid tulid imepehmed, õhulised ja hõrgud.
Allikas: The Cooking Foodie

Ained:

140 g värsket spinatit (kasutasin külmutatud), jämedalt hakitult
3 küüslauguküünt, purustatult
2 muna
160 ml piima
140 ml maitsestamata jogurtit
1 sl sulatatud võid (asendasin õliga)
170 g riivitud Cheddarit või muud tugeva maitsega juustu
190 g jahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
0,5 tl jahvatatud musta pipart
0,5 tl jahvatatud muskaatpähklit

1. Klopi kausis munad lahti. Sega juurde piim, jogurt ja või/õli ning sool, pipar, muskaat ja küüslauk.
2. Lisa spinat ja sega vedelikuga läbi, seejärel juust ja sega jälle korralikult.
3. Sega omavahel jahu ja küpsetuspulber ning lisa tasapisi taina hulka, segades kõik ained korralikult läbi, nii et saad ühtlase taina.
4. Määri paberist muffinivormid õliga ja jaga tainas vormidesse. Minul tuli kenasti täpselt 12 tükki. Küpseta muffineid vastavalt oma ahjule 200-230 kraadi juures umbes 25-30 minutit, kuni need on korralikult kerkinud ja pealt kuldselt pruunid.

Minul tuli tainas suhteliselt vedel, kuid muffinid kerkisid ja küpsesid korralikult.

Pühapäev, 19. aprill 2020

Kodune kohupiim


Ma pole juba aastaid poest ostnud ei keefirit/hapupiima, jogurtit ega tavalist kohupiima, sest neid on imelihtne kodus valmistada. Keefirist ja piimaseenest ning jogurtist olen juba rääkinud. Nüüd on kord kohupiima käes.
Nõukaajal müüdi kohupiima fooliumitaolises paberis, mis oli sellele lihtsalt ümber keeratud nagu tänapäevase pakendi sisemine kiht. Kohupiim oli kenasti kuiv ja ei mingit vett. Praegu on masstootmise kohupiim üks paras löga ja kui pakendi lõpuks lahti saad, pritsib ilm vett täis. Omatehtud kohupiim on kuiv ning sellest on hää valmistada nii kohupiimataignaid, kooke ja muud. Kohupiima valmistan kahel meetodil ja panen siia kõigepealt ajaliselt lühema variandi.
Kodus valmistatud kohupiim säilib külmkapis kaanega nõus vabalt vähemalt kaks nädalat. Kahest liitrist (täispiimast) valmistatud keefirist/hapupiimast saab umbes 400 g kohupiima.


Kalla keefir/hapupiim kuumakindlasse klaaskaussi või potti ja pane nõu hästi väikesele kuumusele soojenema. Mina keeran gaasitule nii väikeseks, kui saab. Klaaskausis on protsessi lihtsalt hea ja tore jälgida. Jäta keefir niimoodi soojenema kuagil 1,5 tunniks.

Mõne aja pärast hakkab eralduma alla vadak.

Umbes poole kuumutamise peal võib ülemise kohupiimaosa puidust lusika või spaatliga kergelt vajutades ettevaatlikuklt läbi segada, et see soojeneks ühtlaselt. Vadak muutub natuke sogaseks, kuid hiljem jälle selgeks.

Kui kohupiim on korralikult eraldunud, kata sõel kahekordse marliga ja kurna kohupiim. Kui kohupiim on sõelale tõstetud, jäta see paariks tunniks nõrguma. Seejärel kasuta kohupiima kohe, või pane kaanetatud anumaga külmkappi.
Vadaku võid soovi korral teise potti kurnata ja alles jätta. Seda võib niisama juua või toitudes kasutada, näiteks sellega pannkooke teha või kurke hapendada.

Ongi kohupiim valmis.

Kolmapäev, 15. aprill 2020

Pikalt hautatud tallekints



Pole lihtsamat kui ahjus hautatud liha. Kõigepealt maitsestad liha, paned selle haudepotti, lisad mingi vedeliku ja mõne juurika ning siis läheb liha umbes kolmeks tunniks ahju 160 kraadi juures hauduma. Puhas klassika!
Ainete kogused on taas soovituslikud, et oleks millestki juhinduda.

1 tallekints, umbes 1 kg
1,5 tl soola
jahvatatud musta pipart, oma maitse järgi
2 suurt sibulat, jämedalt hakitult
5-6 küüslauguküünt
1 tl kuivatatud tüümiani
1 tl kuivatatud rosmariini
0,5 tl jahvatatud vürtsköömnet
2 dl valget veini
2 dl vett, vajadusel hautamisel lisada

1. Kõigepealt piki tallekints küüslauguga. Selleks torka kintsu sisse terava noaotsaga augud ja torka neisse pikiti poolitatud või neljaks lõigatud küüslauguküüned.
2. Hõõru kints soolaga, tõsta haudenõusse (malmpott parim) ja puista peale ülejäänud maitseained. Kalla juurde vein ja vesi (mitte liha peale, vaid kõrvale, et maitseaineid ära ei uhuks), kata nõu kaanega ja pane liha ahju kolmeks-neljaks tunniks 160 kraadi juures hauduma, kuni liha on täiesti pehme. Pärast paari tundi võib kintsu ümber keerata ja vajadusel sorts vett lisada.
3. Serveeri liha näiteks kartulipudru ja värske salatiga. Mina tegin sedakorda pudru kartuli, pastinaagi ja lillkapsaga.

NB Hea on ahjunõu kõigepealt katta fooliumiga ja siis kaas peale panna - niimoodi aurustub vedelikku vähem ja kaas jääb puhtaks.
Eelistan eri lihade hautamisel valget veini, sest minu meelest annab see hõrguma maitse. Seda võib asendada ka sidrunimahlaga.

Liha haudub imepehmeks, nii et selle saab kahvliga kondi küljest lahti rebida.
Niimoodi seguneb ja maitsestub liha veel omakorda kastmega.

Teisipäev, 14. aprill 2020

Suvikõrvitsa-juustumuffinid



Jätkan lihtsate toitude lainel. Kui suvikõrvits pole ehk igaühe lemmik, siis seda muffinit juba naljalt ära ei põlga. Muffinid valmivad vaevatult ja küpsevad mõnusalt kohevaks. Peale soola ja pipra võib lisada ka näiteks küüslauku või mingit ürti. Lihtsalt nämmad 😋
Allikas: Baking and Cooking with Ninik


1 keskmise suurusega suvikõrvits, riivitult ja ilma pigistamata (u 400 g)
1/4 punast paprikat, peeneks hakitult, soovi korral
125 g riivjuustu
2 suurt muna
soola ja jahvatatud musta pipart, oma maitse järgi
125 g jahu
1 tl küpsetuspulbrit
võid või õli vormide määrimiseks

1. Pane ahi 230 kraadi peale sooja.
2. Klopi kausis munad lahti. Lisa sool (u 0,5 tl) ja pipar ning sega läbi. Siis sega juurde riivitud suvikõrvits ja hakitud paprika, kui kasutad, ning riivjuust.
3. Nüüd lisa kaussi pool jahust ja sega ained korralikult läbi. Siis lisa ülejäänud jahu ja küpsetuspulber ning sega tainas ühtlaseks.
4. Tõsta tainas või või õliga määritud muffinivormidesse ja küpseta 230 kraadi juures umbes 25 minutit. (Jällegi tunne oma ahju!) Mina sain 9 muffinit, mis olid päris paraja suurusega.


Panin vormidesse veel paberist vormid, aga ka need tuleb korralikult õliga määrida, et küpsenud muffin paremini kätte saada. Jahtunult õnnestub paber paremini eemaldada.

Juust oli mul sedakorda sulugun - üldiselt sobibki mingi maitsekam juust. Ja kuna paprika ununes tainasse panna, sai see pandud peale. Nii tulid muffinid kenasti dekoratiivsed.

Pühapäev, 12. aprill 2020

Lõhe mangotšatni või magusa tšiliikastmega



Jällegi üks imelihtne roog - fooliumis küpsetatud lõhe või ka forell, mille võib valmistada nii ahjus kui ka grillil. Kõrvale mingit värsket salatit ja itaaliapärast saia ning ongi korralik kõhutäis olemas. Mu mees, kelle spetsialiteet on peamiselt võileivad, sai isegi sõtkumata ciabatta'ga hakkama.

Vaja läheb:

lõhefilee
mangotšatni või magus tšillikaste
sool
must pipar
värske till, soovi korral

Vajadusel puhasta lõhefilee luudest, lõika see parajateks tükkideks ja pane iga tükk eraldi fooliumilehele. Maitsesta kala soola ja pipraga ning riputa peale hakitud tilli, kui seda kasutad. Siis kata iga lõhetükk tšatni või tšillikastmega. Tõsta fooliumi servad üles ja keera kokku. Küpseta kala ahjus 230 kraadi juures või grillil umbes 20 minutit.
Saiaga on iseäranis hea kogu kaste kätte saada.

Keefiritainast kapsapirukas



Praegu, mil mul parem käsi kipsis ja rivist väljas, tuleb meelde tuletada kõik eriti lihtsad toidud, millega peaks väikesel juhendamisel hakkama saama igaüks. Õnneks mul praegu abikäsi leidub ja nii tegin koos isaga kapsapiruka keefiritainast, millest oli ka hakkliha-riisipirukas.

Tainas:

250 ml keefirit või hapupiima
2-3 muna
200 g jahu
50 g võid
0,5 tl soola
0,5 tl suhkrut
0,5 tl söögisoodat

Täidis:

500 g värsket kapsast, hakitult
soola
musta pipart
2 keedetud muna
tilli, peterselli või muud rohelist
0,5 tl kuivatatud tüümiani, soovi korral
0,25 tl jahvatatud muskaati, soovi korral

Taina jaoks:
Sulata või ja jäta jahtuma.
Kalla keefir kaussi ja sega sellesse kõigepealt söögisooda. Seejärel sega keefiri sisse munad, siis jahu, sool ja suhkur ning lõpuks sulatatud või.

Täidise jaoks:
Lisa parajalt peeneks hakitud kapsale maitse järgi soola (u 0,5 tl) ja mudi kapsas soolaga läbi. Lisa kapsale hakitud munad ja maitseroheline. Maitsesta segu oma soovi järgi ja sega kõik ained korralikult läbi.

Kata vormi põhi küpsetuspaberiga ja määri see kergelt õliga. Kalla umbes pool tainast vormi põhja ja määri ühtlaselt laiali. Siis jaota täidis ühtlase kihina tainale ja kalla ülejäänud tainas täidisele. Küpseta pirukat  180 kraadi juures umbes 45 minutit, kuni pirukas muutub pealt kuldselt pruuniks.

Vormi läbimõõt 24-26 cm.

Kummuta pirukas vormist näiteks lõikelauale ja sealt omakorda koogialusele.

Reede, 3. aprill 2020

Kokaraamatute raudvara ja rosinakeeks



Praegu uue vabariigi aegu on ilmunud hirmus palju uusi kokaraamatuid, kuid minu jaoks on nõukaajal ilmunud üllitised kindel raudvara. Nendes on enamiku põhitoitude retseptid sees, sealjuures väga head ja toimivad. Paraku hakkab nende saadavus juba kehvemaks muutuma ja kel vähegi soovi neid hankida, peaks kiirustama. Arvata ju võiks, et neid jätkub lõpmatuseni, aga kahjuks pole see nii. Raamatukoi e-poest leidsin ainult ühe variandi raamatust "Valik toiduretsepte" (2. trüki, mille kaas sinisetriibuline; siin pildil 1. trükk ruudlise kaanega) - minu arvates on see päris täiuslik toidutegemise ABC. Kui sellele lisada veel "Rahvaste toite", "Lihatoidud", "Õunaraamat" ja "Saiad, pirukad, koogid", siis nälga ei jää ja söögid saavad vaheldusrikkad.
Üheksakümnendatel ilmus veel ka päris häid retseptiraamatuid, kuid sealt edasi tundub, et raha muutus järjest määravamaks, kokaraamatute sisu nigelamaks ja üha enam korduvaks.
Lõpetuseks üks näide ka kokaraamatust "Valik toiduretsepte".

Keeks


200 g võid või margariini ja 0,25 tl soola
200 g suhkrut
4 muna (või 3 suurt)
1/2 sidruni mahl ja riivitud sidrunikoor
200 g rosinaid
sukaadi
200 g jahu

Toasoe või/margariin vahustada suhkruga, lisada ükshaaval munakollased ja jätkata vahustamist. Lisada maitseained ja jahu. Ning lõpuks juurde ettevaatlikult juurde segada vahustatud munavalged. Tainas kallata rasvainega määritud ja riivsaiaga ülepuistatud vormi, täites 3/4 sellest, ning küpsetada umbes 45 minutit (200 kraadi juures). Kui tikukesega torgates koogi sisu selle külge ei kleepu, on kook küps. Jahtunult katta võõba või tuhksuhkruga.

Praegu on muidugi rasva ja riivsaia asemel mugav kasutada küpsetuspaberit.
Keeksi küpsetasin umbes 1,5 liitrises piklikus vormis.

Neljapäev, 2. aprill 2020

Kodune leib




Leiva küpsetamises olen alles algaja, sest pole seni nagu leiva ise tegemise järele vajadust olnud. Kuid praegu, ehkki igasugu leibasid palju, on siiski raske endale meelepärast leida. Juuretist pole veel teha proovinud, aga kindlalt kavas, ja nii olen katsetanud pärmiga.
Mulle meeldivad väga rukkilinnasejahuga sellised tummisemad ja magukad leivad, kuid seni polnud head retsepti silma jäänud. Nüüd aga leidsin ajakirjadest kõrvale pandud retseptide hulgast sobiva. Nimi on sellel küll jõululeib, aga sobib see tegelikult igal ajal, ning maitse on selline, mis võimaldab lisada ka pähkleid, rosinaid ja kuivatatud puuvilju. Tainast tegin pool portsu ja sain kaks päris paraja suurusega pätsi. Ka lihtne teha - ainult ained kokku segada.
Allikas: jõululeib, Tiina Lebane

1 l hapupiima
2,5 dl tumedat siirupit
1 sl soola
2 pk (a 11 g) kuivpärmi
3 dl rukkijahu (kasutasin täisterajahu)
3 dl kaerakliisid
3 dl rukkilinnasejahu
11-12 dl nisujahu

1. Soojenda hapupiim käesoojast pisut edasi, vähemalt 42 kraadini. Lisa siirup ja sool.
2. Sega kuivpärm rukkijahuga ja lisa hapupiima-siirupisegusse. Lisa ka kaerakliid ja linnasejahu ning lõpuks osade kaupa nisujahu. Sega segu ühtlaseks. Tainas peaks jääma pigem pehme kui kõva.
3. Määri kolm umbes 1,5-liitrist piklikku vormi pehme võiga (mina määrisin õliga). Hea on kasutada ühekordseid fooliumvorme, mis korraga ahju mahuvad. Jaga tainas vormidesse ja lase soojas kohas 50-60 minutit kerkida.
4. Küpseta leibasid 40 minutit 180 kraadi juures, seejärel kata pätsid pealt fooliumiga ja küpseta veel 40-50 minutit.

Mina jagasin tehtud pool kogust kahte vormi.
Ehkki vormid olid erinevad, küpsemisel vahet polnud.

Unustasin kiirustades hapupiima soojendada, aga sellest polnud suurt midagi.
Vormid võinuksid olla liitrised, siis oleksid pätsid tulnud väheke paksemad.

Hakk-kotlet



Kotlet on väga hea toit, sest sobib süüa koos paljude eri lisanditega. Teed suure portsu valmis ja sööd kolm päeva justkui iga kord uut rooga, kord tatra, siis kartulipudru ja riisiga. Miski toorsalat juurde ja ongi mõnus kõhutäis olemas.
Panen siia põhiretsepti, mille järgi on meie peres kotlette tehtud. See ports on väike, kuid selle järgi on hea aineid koguste suurendamisel arvestada. Nõukaajal müüdi hakkliha pakkidena ja siis saigi arvestatud paki kohta üks muna ja sibul. Sibula kogust tuleb nende suuruse järgi reguleerida, sest tänapäeval võivad need olla vahel suisa hiiglaslikud.
Sama retsepti järgi võib teha ka pikkpoisi.

250 g (segu)hakkliha
1 muna
1 väiksem sibul
2 sl riivsaia
0,5 tl soola
jahvatatud musta pipart
2-3 sl vett või rohkem, kui vaja
õli praadimiseks

Haki sibul peeneks ja sega omavahel kõik ained ühtlaseks tainaks. Kontrolli maitset ja vajadusel lisa vett. Tainas ei tohi olla väga tihke. Kuna hakklihad võivad olla konsistentsilt erinevad, lisa vesi vajadusel kõige lõpuks.
Vormi tainast pihkude vahel umbes golfipallisuurused pallid, vajuta lapikuks ja prae pannil mõlemalt poolt kenasti pruuniks. Kasuta keskmist kuumust ja ära kiirusta, siis küpsevad kotletid korralikult läbi. Kindluse mõttes võid praadimise ajal ka pannile kaane peale panna.

Sedakorda olid kotletile lisanditeks tatar ja nuikapsa-porgandisalat.
Kuna salat sai väga mahlane, polnud kastet vajagi.

NB Soovi korral võib tainasse lisada küüslauku, maitserohelist või mingit maitseainesegu. Viimase puhul tuleb aga jälgida soola kogust, sest valmis maitseainesegudes on sageli juba sool sees.
Ning kui ei taha tainaga käsi määrida, võib kotlettide vormimiseks kasutada lihtsalt suurt supilusikat: vormi lusikaga vastu kausi seina pall, tõsta see pannile ja vajuta õrnalt lapikuks.