Ploomi-ricotta-mandli kook

Tänavu oli üle paari aasta hea ploomisaak. Ploomidest on isu täis söödud ja korduvalt kookigi tehtud. Soovisin natuke vaheldust ja midagi hästi ploomist ning nii saigi välja mõeldud kook kohupiimaga, seekord ricotta'ga. Kook tuli mõnusalt maheda maitsega ja mahlane ning leiab kindlalt koha mu retseptivaramus.

Koogi valmistamisel kasutasin omatehtud ricotta't, millest plaanis edaspidi kirjutada, ja kui ploomid on väga mahlased, võiks vormi väljastpoolt fooliumiga vooderdada või kasutada mittelahtikäivat vormi. Kaerajahu võib asendada ka tavalise või täisteranisujahuga.

Koogi küpsetasin 26 cm läbimõõduga vormis ja gaasiahjus.

Põhi:

100 g kaerajahu

60 g mandlijahu

80 g võid, toasooja

2 sl suhkrut

¼ tl küpsetuspulbrit

Kate:

500 g ploome (minul läks 18 tk)

300 g ricotta't

4-5 sl suhkrut (u 75 g)

3 muna, valged ja kollased eraldi

¼ tl mõrumandliessentsi (4-5 tilka)

4 sl mandlilaaste

1. Pane ahi 200 kraadi peale sooja.

2. Puhasta ploomid kividest ja lõika neljaks.

3. Valmista koogipõhi. Selleks sega kõik ained omavahel (suure kahvliga) purutainaks. Kalla tainas küpsetuspaberiga vooderdatud vormi põhjale ja vajuta ühtlaselt laiali. Abiks võid kasutada vette kastetud lusikat. Eelküpseta koogipõhja umbes 10 minutit.

4. Koogipõhja küpsemise ajal vahusta munakollased suhkruga, sega juurde ricotta ja mandliessents. Teises kausis vahusta munavalged pehmeks vahuks ja sega õrnalt kohupiimasegu hulka.

5. Kata eelküpsetatud koogipõhi ploomilõikudega, jaota neile ühtlaselt kohupiimasegu ja riputa sellele mandlilaastud.

6. Keera kuumus 180 kraadi peale ja küpseta kooki 40-45 minutit, kuni see muutub pealt kuldselt pruuniks.

Kuna ploomid olid tugeva viljalihaga,

polnud vaja vormi väljastpoolt vooderdada.

Pihlaka-õuna-pirnimoos ja pihlakakompott

Mõne aasta eest sai aeda istutatud kultuurpihlakas, kes nüüd juba parajalt saaki annab. Mamm on tal natuke mahedam kui metsapihlakal, aga maitset jagub hoidistesse sellegipoolest küllaga. Kui olen kasutanud metsapihlakaid, siis pole neid mahedama maitse saamiseks n-ö külmetanud, sest mulle nende tugevam mekk meeldib.

Pihlakaid oli kokku 650 g ja jagasin need pooleks, nii et sain kolm väikest purki kompotti ja ka kena koguse segumoosi. Kompotipihlakad sobivad hästi toorsalatitesse, näiteks kas või lihtsalt porgandiga kokku, või ka täienduseks õunarisotosse.

Kuna lahke naabrinaine jagab igal aastal pirne, siis nii sündis segumoos.

Pihlakakompoti jaoks puhasta pihlakad ning keeda veest ja suhkrust siirup, nii et võtad 1 osa suhkrut ja 2 osa vett ehk näiteks poole liitri kohta 250 g suhkrut. Kalla pihlakad kuuma siirupisse, kuumuta neid kuni viis minutit (ära keeda!), siis tõsta koos siirupiga purkidesse ja kaaneta. Nii lihtne see ongi!

Mina valin kompoti jaoks väikesed purgid, nii et saan purgi avamisel pihlakad kohe korraga ära kasutada.

Pihlaka-õuna-pirnimoos

700 g õunu

700 g pirne

350 g pihlakaid

600 g suhkrut

vett

1. Puhasta kõik ained. Tükelda puhastamise käigus pirnid ja õunad, segades need suhkruga (vt all pilti).

2. Pane pihlakad potti ja kalla juurde nii palju vett, et pihlakad oleksid vaevalt kaetud. Lase veel keema tõusta ja keeda pihlakaid minutit viis väikesel kuumusel.

3. Lisa tükeldatud õunad, pirnid ja suhkur ning keeda aineid väikesel kuumusel, kuni need pehmenevad. Kontrolli vahepeal maitset ja vajadusel lisa suhkrut. Kui soovid, võid moosi saumikseriga kergelt püreestada.

4. Tõsta moos kuumalt purkidesse ja kaaneta.

NB Soovi korral võib lisada moosile kaneeli, vanilli, ingverit või muid vürtse, aga mina seda ei teinud, sest ehe maitse tundus väga hea.

Suhkru kogus sõltub ainete maitsest!

Pihlakad ja õunad (Krügeri tuviõunad) oma aiast,

pirnid naabri aiast.

Kui puhastad õunu ja pirne, siis tükelda need kohe väiksemaks ja

sega natukese suhkruga, sest nii ei muutu tükid tumedaks.

Mina püreestasin moosi kergelt ja

moos tuli mõnusalt paksu konsistentsiga.

Maitse oli ka tasakaalus,

pihlakat oli parasjagu tunda.

Nii palju siis moosi ja kompotti tuli.

Ning purkide puhul ikka taaskasutus!

Baklažaani ikra

Baklažaani ikra ehk lihtsalt baklažaani-tomatisalat, lihtne ja maitsev juba klassikaks saanud hoidis. Seda võib süüa külmalt salatina liha kõrvale või saiakattena, või kasutada ka panni- või pajaroas - natuke liha ja riisi või mingit makaronitoodet juurde ning toit saabki kiiresti ja vaevatult valmis.

Ainete kogused annan osaliselt tükikaupa, sest kes ikka seda porgandit-sibulat täpselt kaaluda viitsib. Samuti võib maitseaineid vastavalt oma maitsele reguleerida ning üldse oleneb maitsestamine ju ainete algsest maitsest. Mina teen baklažaani ikra pigem mahedama maitsega, sest kasutan seda talvel toitude sisse, kus maitset saab uuesti timmida.

Kokku sain nende koguste järgi salatit seitse purki.

1,5 kg baklažaane

2 kg tomateid

2 pigem suuremat porgandit

2 punast paprikat

2 suuremat sibulat

1-2 tšillipiprakauna, soovi korral

4 küüslauguküünt (mina panin terve väikese pea)

150 g (päevalille)õli

1 sl jämedat (mere)soola

3 sl suhkrut

0,5 sl 30% äädikat, soovi korral (mina jätsin ära)

punt värsket rohelist (peterselli, tilli leesputke jne)

1. Puhasta kõik ained ja koori tomatid. Lõika noaga tomatitele rist, kuumuta neid paar minutit vees, kuni koor hakkab lahti lööma ja tõsta jahtuma, siis koori.

2. Viiluta sibulad ja paprikad, tükelda baklažaanid väikesteks kuubikuteks või viiluta, riivi jämedalt porgandid, haki küüslauguküüned ja tšillipiprakaunad peeneks. Tükelda tomatid.

3. Aja sügavas potis õli kuumaks, keera poti all tuli väiksemaks ja kuumuta õlis sibulaid ja küüslauku segades, kuni sibul hakkab värvi muutma. Siis lisa baklažaan ja kuumuta kergelt läbi, edasi porgand ja paprika ning jälle kuumuta kergelt. Lisa ka sool ja suhkur, mis tõmbavad ainetest mahlad välja. Lõpuks sega juurde tükeldatud tomatid, tšilli ja äädikas, kui kasutad, ning hakitud maitseroheline. Lase segul vähemalt 20 minutit vaikselt podiseda, siis kontrolli maitset, vajadusel lisa soola ja/või suhkrut. Tõsta salat kuumalt purkidesse ja kaaneta.

NB Tšillipiprakauna asemel võib kasutada tšillihelbeid või jätta tšilli ära ja asendada see jahvatatud musta pipraga.

Maitserohelisena kasutasin leesputke,

pisikesed tšillipiprad tulid oma peenralt

ning tomatid, mis on ka oma kasvuhoonest,

on juba kuumast veest läbi käinud.

Mulle meeldib baklažaanid viilutada.

Eelistan kasutada ploomtomateid,

sest siis tuleb mõnusalt paks salat.

Salat potis podisemas.

Ämbrisalat

Heal lapsel mitu nime - kellele ämbrisalat, kellele pangesalat, aga üks igavesti hea salat, mis talveks purki panna, on see küll. Olen kasutanud neid ained, mis siinses retseptis on, jäädes pikaajalise traditsiooni juurde. Aga koguseid olen vastavalt saadavusele ikka aeg-ajalt natuke muutnud. Ega muud oskagi lisada, kui et tasub teha!

Ah jaa, tegin kahekordse koguse ja tuli seitse purki.

400 g värsket kapsast

300 g sibulat

300 g tomatit

300 g porgandit

300 g kurki

1 või rohkem punast paprikat

peotäis hakitud tilli

1 sl jämedat soola

1 sl suhkrut

jahvatatud musta pipart, maitse järgi

1-1,5 sl 30% äädikat

80 g toiduõli

1. Puhasta ained, vajadusel koori kurgid. Haki või riivi kapsas, viiluta sibulad, kurgid ja paprikad, tükelda tomatid ning viiluta õhukeselt või riivi jämedalt porgandid.

2. Pane kõik ained suurde potti, sega korralikult äädika, õli, tilli ja maitseainetega ning jäta kaane all 24 tunniks jahedasse seisma.

3. Kuumuta salat keemiseni, keera tuli väikeseks ja lase salatil korralikult läbi kuumeneda (vähemalt 15 minutit), nii et see oleks lõpuks mahlaga kaetud. Kontrolli maitset. Tõsta salat kuumalt koos mahlaga purkidesse, vajuta tihedalt kokku, et mahl jääks peale, ja sulge kaantega.

Alguses on salat üsna kuiv.

Kuumutamise käigus eraldub mahl ja

lõpuks on salat kenasti täielikult omas mahlas.

Mina panen alati õli tsipa rohkem,

sest mulle meeldib selle salati puhul natuke õline maitse.