Kreegimoosist ja -hoidistest üldse

Pannkoogimoos, milles on valdav õun

ning teisteks komponentideks must sõstar ja kreek.

Endal mul kreegipuud aias pole, küll aga jagavad lahked naabrid oma kreegisaaki. Kreek on üks imetore puuvili, mis n-ö annab palju välja. Üldiselt on kreegimoos ju väga vänge, kuid mina hakkasin seda tegema teistmoodi.

1. Kõigepealt pesen kreegid ja panen neile potti nii palju vett peale, et need oleksid kaetud. Lasen kreekidel keema tõusta ja keedan, kuni viljad hakkavad lõhenema, siis lasen keedusel jahtuda.
2. Järgmiseks kurnan kreegid läbi sõela. Saadud mahlast keedan kohe kisselli või kuumutan selle, lisan natuke suhkrut ja panen purki.
3. Kreegid kallan sõelalt potti ja urgitsen nendest sõrmedega kivid välja. Siis hõõrun kreegid läbi sõela, nii saab kena ühtlase püree. Kreegid võib ka koos kividega läbi sõela hõõruda, kuid ilma kivideta on märksa lihtsam. Kivide õngitsemiseks panen kätte ühekordsed kummikindad, mis on mul köögis üsnagi sageli kasutuses.
4. Püreele lisan suhkru ja keedan läbi ning tulebki mõnusalt mahedama maitsega moos. Püreed võib lisada ka teistele saadustele ja keeta segumoosi.

Kuna mulle meeldib nii palju kui võimalik kõik ära kasutada, siis väljaõngitsetud kividele ja järele jäänud kooremassile kallan natuke keeva vett peale, lasen neil korra tõmmata ja kurnan vedeliku läbi sõela. Sellelgi vedelikul on veel piisavalt värvi ja maitset. Ning ka sellest keedan kisselli, lisades maitse tugevdamiseks natuke sidrunimahla.

Kuid vürtsmoosi keetsin nii, et lisasin kreekidele vaid pool tassi vett, sest sellel moosil peab maitse jääma tugev, et see tasakaalustaks lisatud vürtsid (kaneeli, nelgi ja ingveri) ning äädikat pole vaja lisadagi.