Natuke juttu lehtpeedist ja lehtpeedipirukas

Lehtpeeti (seda korraliku suure lehega) olen kasvatanud peenras juba aastaid, kuid senimaani olin piirdunud selle kasutamisel lihtsalt lisamisega värsketesse salatitesse, teinud sellest pestot ja hakkinud seda panniroogadesse. Praegu hiliskevadel, kus uuele lehtpeedile sai peenras ruumi tehtud ja vana välja tõmmatud, sai teist korraga nii palju, et tuli mingi uus toit välja mõelda. Uurinud natuke mööda internetti selgus, et Lõuna-Aafrikas nimetatakse seda taime spinatiks ja üldiselt selle kasutamine ka nagu spinatil. Nii kombineerisin kokku lehtpeedipiruka ricotta ja fetaga.
Piruka küpsetasin 26 cm läbimõõduga vormis.

Põhi:

4 dl jahu
100 g võid
6 sl hapukoort
0,5 tl soola

Täidis:

10 lehtpeedilehte, jämedalt hakitult
20 cm jupp porrut (roheline osa), hakitult
1 suur sibul, jämedalt hakitult
punt värsket peterselli
1 rohelise tšilli kaun, peeneks hakitult
300 g ricotta't
150 g fetat
3 muna
soola
jahvatatud musta pipart
jahvatatud vürtsköömnet
jahvatatud muskaatpähklit
õli praadimiseks

Kate:

umbes 100 g riivjuustu

1. Põhja jaoks näpi või ja jahu sõredaks puruks, lisa sellele sool ja hapukoor ning sõtku kergelt ühtlaseks tainaks. Keera tainas toidukilesse ja pane vähemalt pooleks tunniks külma.
2. Täidise jaoks kuumuta pannil õli ja prae sibul kergelt läbi. Siis lisa pannile porru ja tšilli ning kuumuta läbi. Kõige lõpuks lisa lehtpeet ja petersell ning kuumuta aineid segades, kuni need närbuvad. Maitsesta roheline segu soola, pipra ja ülejäänud maitseainetega. Alusta igaühe puhul veerandist teelusikatäiest ja vajadusel lisa neid hiljem juurde. Jäta segu jahtuma.
3. Klopi kausis munad lahti ning sega juurde ricotta ja feta. Siis sega juurde roheline segu ja maitsesta täidis lõplikult.
4. Võta tainas külmast, rulli küpsetuspaberil õhukeseks ja tõsta koos sellega vormi, nii et põhjal jääks kõrgem äär. Jaota täidis ühtlaselt põhjale ja riputa riivjuustuga üle. Küpseta pirukat 180 kraadi juures umbes 50 minutit, kuni see muutub pealt kuldselt pruuniks. Lase enne lahtilõikamist natuke jahtuda.

NB Ahju võiks juba enne täidise valmistamist sooja panna.
Kuna lehtpeet sarnaneb spinatile, siis võib neid kaht ainet vajadusel asendada teisega.
Põhja taina võib ka eelmisel päeval valmis teha.

Ricotta ja feta omavahelist suhet võib oma soovi järgi vabalt muuta 

või lihtsalt natuke vähem fetat panna.

Tosca kook rabarberiga

Rabarberihooaeg on käes ja pole hõrgumat kui noorest rabarberist tehtud kook. Siin on minu variant juba klassikaks kujunenud rabarberiga Tosca koogist. Kui panna rabarberid kihina ja mitte taina sisse segada, jääb kook väga mõnusalt mahlane. Vormi läbimõõt võiks olla 22-24 cm.

Põhi:

2 muna
1,5 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut (või 0,5 tl vanillikaunapastat)
2 dl jahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
0,5 dl piima
100 g võid
300 g rabarberit

Kate:

110 g võid
1,5 dl suhkrut
1 sl jahu
1 dl vahukoort
150 g mandlilaaste
0,5 tl jahvatatud kaneeli

1. Pane küpsetusahi vastavalt oma ahju tüübile 180/200 (pöördõhk/gaas) kraadi peale sooja.
2. Sulata või ja jäta jahtuma. Tükelda rabarber.
3. Mikserda kausis munad ja suhkur heledaks vahuks. Sega munavahule juurde, vanillisuhkur, piim ja sulavõi ning küpsetuspulbriga segatud jahu. Kalla tainas küpsetuspaberiga vooderdatud vormi ja puista tainale ühtlane kiht tükeldatud rabarbereid. Küpseta põhja 15-20 minutit.
4. Põhja küpsemise ajal valmista mandlikate. Selleks sulata väikeses potis või. Seejärel lisa vahukoor ja jahuga segatud suhkur ning kuumuta segu aeg-ajalt segades, kuni see pakseneb. Sega juurde mandlilaastud ja kaneel ning keera kuumus kinni.
5. Võta koogipõhi ahjust välja, kata see ühtlaselt mandlikattega ja küpseta kooki veel 20 minutit, kuni see muutub pealt kuldselt pruuniks.

NB Lahtikäiva vormi puhul võiks sellele ahju igaks juhuks fooliumi alla panna, sest kate võib ääre vahelt välja immitseda.
Kui kook pole veel 20 minuti möödudes pealt pruun, tõsta paariks minutiks kuumust.
Kui kasutada isekerkivat jahu, ei pea küpsetuspulbrit panema.

Vaieldamatu lemmik neile, kes armastavad magushaput.

Kana-makaronisalat

Taas üks lihtne variant makaronisalatist, milles võib kasutada suitsutatud kanakintsuliha või fileekuubikuid või muud. Sedakorda kasutasin 'Nõo lihavürsti' röstitud kanafilee viile, mille lihtsalt rebisin salatisse.

150 g kuivi lühikesi makarone
1 purk konserveeritud herneid ja porgandeid (nt 400 g Bonduelle)
1 lühike värske kurk või jupp pikka kurki
100 g küpsetatud kanafileed või kintsuliha

Maitsestamiseks soola ja musta pipart. Kastmeks majoneesi ja hapukoort või maitsestamata jogurtit.

1. Keeda makaronid soolaga maitsestatud vees pehmeks, siis kurna ja jahuta.
2. Haki värske kurk väikesteks kuubikuteks ja haki ka kanaliha. Kurna konservist vedelik.
3. Sega omavahel kõik ained. Kastmeks olen pannud majoneesi ja jogurtit enam-vähem pooleks kumbagi umbes 4-5 supilusikatäit.

Veel kord kodusest leivast

Küpsetasina leiba, mille retspti jagasin. Nüüd kordasin leivategu ja taas jäin tulemusega väga rahule. Kuna kaerakliisid oli vähe, asendasin puuduva osa täistera-odrajahuga. Tegin jälle pool kogust, mille jagasin nelja 500 ml vormi. Leivapätsid tulid paraja suurusega. Kui kõike kohe tarbida ei soovi, saab osa pätse mugavalt koos foolimvormiga sügavkülma oma järge ootama panna.

Spinati-ricotta-lasanje hakklihaga

Üks mu viimase aja lemmikuid on lasanje, milles on nii tomati-hakklihakaste, spinat kui ka ricotta kohupiim. Koguseid ja juuste saab alati oma ahjuvormi ja maitse-eelistuste järgi muuta ning minul kipubki iga kord tulema pisut erinev lasanje. Natuke aega lasanje ettevalmistamine küll nõuab, kuid tulemus on vaeva väärt. Sellest lasanjest peaks söönuks saama 4-5 inimest.

9 lasanjeplaati
100-150 g riivjuustu peale

Spinati-ricotta-täidis:

1 suur sibul, jämedalt hakitult
2-3 küüslauguküünt, peeneks hakitult
200 g värsket või külmutatud spinatit, jämedalt hakitult
400 g ricotta't
250 g mozzarella't
1 muna
1 dl piima
soola
musta pipart
suhkrut näpuotsatäis, kui soovid
jahvatatud muskaatpähklit
õli praadimiseks

Tomati-hakklihakaste:

500-600 g tükeldatud tomateid omas mahlas ja vajadusel natuke vett
300-400 g hakkliha (eelistan veisehakkliha)
1 tl kuivatatud punet
1 tl kuivatatud basiilikut
1 sl suhkrut
soola
õli praadimiseks
musta pipart

1. Kohupiimatäidise jaoks kuumuta pannil õli. Siis kuumua õlis sibul ja küüslauk, kuni need muutuvad klaasjaks. Lisa pannile spinat ja kuumuta läbi (kuni värske spinat n-ö närbub). Maitsesta segu soola, pipra ja muskaatpähkliga. Soovi korral lisa näpuotsatäis suhkrut (spinat armastab suhkrut). Jäta spinatisegu jahtuma.
Sega kausis ricotta, sõrmede vahel murendatud mozzarella, muna ja piim. Maitsesta segu soola ja pipraga. Sega juurde spinatisegu, tehes seda jaokaupa, kui see on veel tuline. Kontrolli täidise maitset.

2. Tomati-hakklihakastme jaoks kuumuta pannil natuke õli ja pruunista hakkliha. Maitsesta see soola ja pipraga. Siis lisa juurde tomat omas mahlas ja kuumuta see keemiseni. Alanda kuumust ja maitsesta kaste. Soovitan lisada supilusikatäis suhkrut, mis annab tomatikastmele parema meki. Vajadusel lisa ka umbes detsiliiter vett, et kastet jätkuks kolmeks kihiks.

3. Nüüd pane lasanje kokku. Kohupiimatädist ja tomatikastet tuleb panna kolm korda, nii et jaga need mõtteliselt kolmeks.
Tõsta vormi põhjale paar lusikatäit tomatikastet ja määri ühtlaselt laiali. Pane vormi kõrvuti kolm lasanjeplaati, neile esimene osa tomatikastet ja siis kohupiimatäidist. Korda seda kolm korda.

Puista kõige peale ühtlane kiht riivjuustu. Kata vorm fooliumiga ja küpseta lasanjet ahjus umbes 200 kraadi juures 30 minutit. Siis eemalda foolium ja küpseta lasanjet veel 15 minutit, kuni lasanjeplaadid on pehmed ja juust pealt kergelt pruunistunud.

Lasanje tuli rikkalik ja mõnusalt mahlane. Minul oli küpsetusvorm pisut suurevõitu, aga sellest polnud midagi, et äärtesse ruumi jäi.

NB Et juust ei kleepuks fooliumi külge, määri see enne vormile panemist kergelt õliga.

Spinati-juustumuffinid

Olen praegu muffini lainel ja seega järgmiste soolaste muffinite retsept. Otsisin tegelikult juustumuffineid, kuid leidsin spinatiga variandi, mis sobis hetkel hästi, sest viimased külmutatud spinatid ootasid tarbimist. Samas varsti noor spinat peenralt tulemas. Muffinid tulid imepehmed, õhulised ja hõrgud.
Allikas: The Cooking Foodie

Ained:

140 g värsket spinatit (kasutasin külmutatud), jämedalt hakitult
3 küüslauguküünt, purustatult
2 muna
160 ml piima
140 ml maitsestamata jogurtit
1 sl sulatatud võid (asendasin õliga)
170 g riivitud Cheddarit või muud tugeva maitsega juustu
190 g jahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
0,5 tl jahvatatud musta pipart
0,5 tl jahvatatud muskaatpähklit

1. Klopi kausis munad lahti. Sega juurde piim, jogurt ja või/õli ning sool, pipar, muskaat ja küüslauk.
2. Lisa spinat ja sega vedelikuga läbi, seejärel juust ja sega jälle korralikult.
3. Sega omavahel jahu ja küpsetuspulber ning lisa tasapisi taina hulka, segades kõik ained korralikult läbi, nii et saad ühtlase taina.
4. Määri paberist muffinivormid õliga ja jaga tainas vormidesse. Minul tuli kenasti täpselt 12 tükki. Küpseta muffineid vastavalt oma ahjule 200-230 kraadi juures umbes 25-30 minutit, kuni need on korralikult kerkinud ja pealt kuldselt pruunid.

Minul tuli tainas suhteliselt vedel, kuid muffinid kerkisid ja küpsesid korralikult.

Kodune kohupiim

Ma pole juba aastaid poest ostnud ei keefirit/hapupiima, jogurtit ega tavalist kohupiima, sest neid on imelihtne kodus valmistada. Keefirist ja piimaseenest ning jogurtist olen juba rääkinud. Nüüd on kord kohupiima käes.
Nõukaajal müüdi kohupiima fooliumitaolises paberis, mis oli sellele lihtsalt ümber keeratud nagu tänapäevase pakendi sisemine kiht. Kohupiim oli kenasti kuiv ja ei mingit vett. Praegu on masstootmise kohupiim üks paras löga ja kui pakendi lõpuks lahti saad, pritsib ilm vett täis. Omatehtud kohupiim on kuiv ning sellest on hää valmistada nii kohupiimataignaid, kooke ja muud. Kohupiima valmistan kahel meetodil ja panen siia kõigepealt ajaliselt lühema variandi.
Kodus valmistatud kohupiim säilib külmkapis kaanega nõus vabalt vähemalt kaks nädalat. Kahest liitrist (täispiimast) valmistatud keefirist/hapupiimast saab umbes 400 g kohupiima.

Kalla keefir/hapupiim kuumakindlasse klaaskaussi või potti ja pane nõu hästi väikesele kuumusele soojenema. Mina keeran gaasitule nii väikeseks, kui saab. Klaaskausis on protsessi lihtsalt hea ja tore jälgida. Jäta keefir niimoodi soojenema kuagil 1,5 tunniks.

Mõne aja pärast hakkab eralduma alla vadak.

Umbes poole kuumutamise peal võib ülemise kohupiimaosa puidust lusika või spaatliga kergelt vajutades ettevaatlikuklt läbi segada, et see soojeneks ühtlaselt. Vadak muutub natuke sogaseks, kuid hiljem jälle selgeks.

Kui kohupiim on korralikult eraldunud, kata sõel kahekordse marliga ja kurna kohupiim. Kui kohupiim on sõelale tõstetud, jäta see paariks tunniks nõrguma. Seejärel kasuta kohupiima kohe, või pane kaanetatud anumaga külmkappi.

Vadaku võid soovi korral teise potti kurnata ja alles jätta. Seda võib niisama juua või toitudes kasutada, näiteks sellega pannkooke teha või kurke hapendada.

Ongi kohupiim valmis.