Natuke juttu segumoosidest

Must sõstar, punane tikker, õun.

Ega alati saaki aiast ühtmoodi saa ja mõni marigi on osta na kallis. Seetõttu olen viimasel ajal hakanud keetma segumoose, kus tooniandjateks on vängema maitsega marjad, ning nimetan neid üldiselt kas pannkoogi- või lihtsalt suvemoosiks. Selliseid retsepte blogis juba leidub. Ning sobib süüa neid moose, nagu juba nimigi ütleb, pannkoogiga, lisada kohupiimale, jogurtile, jäätisele, küpsetada kooki. Õuna saab aiast pea kindlalt igal aastal ja temaga on hää mõne tugevama maitsega marja lahjendada ning samuti moosi paksendada. Teine samaväärne tegelane on aprikoos. Vahekordi saab sättida oma maitse-eelistuste või lihtsalt selle järgi, kui palju marju parajasti olemas on. Suhkrut panen maitse/tunde järgi (kogus oleneb marjade/puuviljade magususest) ning soovi korral annavad mõnusat mekki juurde näiteks kaneel, vanill ja sidruni- või apelsinikoor või sorts alkoholi (nt pähkli- või mandliliköör).

Lõpetuseks, mida kauem keedad, seda tummisem moos tuleb. Hea on moos tunnikeseks väikesele tulele nii-öelda unustada ja oma toimetusi teha.

Viimati vaaritasin moosi mustast sõstrast, punasest tikrist ja õunast. Panen siia ka vahekorrad.

250 g musti sõstraid

250 g punaseid tikreid

500 g õunu

600 g suhkrut (alusta natuke vähemast ja vajadusel lisa)

Hääd katsetamist!

Maasikas, vaarikas, mustikas - tordijääkidest sai moos.

Valgele tikrile aprikoosi juurde - maitseb natukene nagu astelpaju.