Melonikeeks

Oli üks suur küps melon ja kuna niisama seda süüa ei tahtnud, siis otsisin, kas sellest saaks teha mingi hea magustoidu. Ning sattusin meloniga tehtud keeksile. Tundus natuke kummastav, aga sai ära proovitud. Tuli üllatavalt maitsev ja mõnusalt mahlane ning praegusele aastaajale sobivalt jõululine. Maitses nii meie pere maimikule kui ka vanematele. Mõnus amps tee või kohvi juurde või hommikuseks suutäieks.

Retsept, millest lähtusin, SIIN. Õnneks lugesin kommentaare ja tegin retsepti ka mõne paranduse. Päris tervet melonit keeksi ei läinud, nii et paras alguses natuke seda niisama süüa ja ülejääk küpsetisse panna. Melon võiks olla hästi küps. Kindlasti läheb see keeks kordamisele.

Taina jagasin kolme umbes 10 X 20 cm vormi.

Kuna pole jõudnud veel ainete koguseid teisendada, siis 1 tass = 240 ml, kuid meil vastavad mõõdunõud täiesti saadaval, näiteks kaupluses Apelsin.

3 tassi nisujahu (mina panin 2 tassi tavalist ja 1 tassi täisterajahu)

1,5 tl jahvatatud kaneeli

1 tl jahvatatud ingverit

1 tl soola

1 tl söögisoodat

1 tl küpsetuspulbrit

3/4 tassi suhkrut (mina kasutasin kuldset)

3 suurt muna

0,5 tassi õli (nt päevalille)

2 tl vanilliekstrakti

2 tassi melonipüreed

pähkleid, rosinaid, seemneid, soovi korral

1. Puhasta ja tükelda melon ning püreeri ühtlaseks massiks.

2. Vahusta munad suhkruga ja sega juurde õli, vanilliekstrakt ja püreestatud melon.

3. Sega juurde kõik ülejäänud ained ning lisa tainasse soovi korral pähkleid, rosinaid või seemneid.

4. Jaga tainas kahte või kolme küpsetusvormi ja küpseta keekse 170/180 C juures 

umbes tund, kuni keeksi torgatud hambatikk jääb puhtaks. Minu kolm keeksi vajasid 45-50 minutit.

Lase keeksidel enne lahti lõikamist jahtuda.

Kahele keeksile lisasin Kreeka pähkleid ja

puistasin peale seesamiseemneid.

Üks keeks sai lisandiks rosinad.

Õunakook kookose ja mandliga

Õunakooki olen viimasel ajal teinud palju, kuid hing ihkas nendest, mida igapäevaselt teen, vaheldust. Silma jäi rabarberikoogi retsept, aga kuna rabarberi saab tihtipeale asendada õunaga, siis proovisigi järele. No tuli küll imehea 😋 Seepärast kordan retsepti, aga õuntega.

Kuna õunad on siiski vähem hapud kui rabarber, siis tainas suhkru kogust vähendasin ja õuntele puistasin lihtsalt mandlilaastud. Aga õunad ikka kodumaised magushapud.

Koogi küpsetasin 25 x 30 cm koogivormis. Küpsetustemperatuurid andsin vastavalt oma ahjudele. Kuid ei väsi kordamast, et tunne oma ahju. Tänapäeval on juba igasugu režiimid sisse programmeeritud.

Tainas:

100 g võid, toasooja

150 g suhkrut (panin 130 g)

1 suur muna

2 dl keefirit või maitsestamata jogurtit

100 g nisujahu

100 g kookosjahu

50 g mandlijahu

1,5 tl küpsetuspulbrit

näpuotsatäis soola

Kate:

umbes liitri jagu puhastatud õunatükke

2 sl suhkrut

paar-kolm peotäit mandlilaaste

1. Pane ahi 200 C (pöördõhk 170/180 C) peale sooja.

2. Taina jaoks kaalu jahud kaussi valmis ning sega küpsetuspulbri ja soolaga. Teises kausis hõõru toasoe või suhkruga vahule ja sega juurde muna. Edasi lisa keefir või jogurt ja kuivained ning sega tainas ühtlaseks. Kalla tainas küpsetuspaberiga kaetud plaadile ja määri lusikaga ühtlaselt laiali.

3. Puhasta õunad. Viiluta õunatükid õhemaks ja jaota tainale. Puista peale suhkur ja mandlilaastud.

4. Küpseta kooki 200/põ 170/180 C juures umbes 35 minutit, kuni kate omandab kuldselt pruuni jume. Lase koogil enne serveerimist natuke jahtuda.

Mustikakook mandlitäidisega

Sügavkülma tuleb aeg-ajalt tühjemaks saada ja kuna karbid mustikatega jäid alatasa ette ja neid tuli kogu aeg ümber tõsta, siis otsustasin vormistada nad koogiks. Ning kuna kook tuli imehea, siis otsustasin ka retsepti kähku kirja panna.

Inspiratsiooni ammutasin interneti avarustest ja koogi küpsetasin 24 cm läbimõõduga vormis, aga sobiks ilmselt ka 26 cm vorm. Samuti edaspidi katsetan seda kooki kindlasti ka kirssidega.

NB Kuna mustikakiht on koogi ahjust väljudes veel üsna vedel, siis tuleb lasta koogil enne lahti lõikamist korralikult jahtuda. Veel parem on küpsetada see söömisele eelmisel päeval.

Maisijahu võib asendada kartulitärklisega, aga kuigi ma pole eriline maisijahu fänn, siis mõnikord on see kartulitärklisest etem.

Põhi:

165 g nisujahu

25 g mandlijahu

120 g võid

näpuotsatäis soola

1 sl suhkrut

1 muna, keskmise suurusega

Täidis ja kate:

2 muna

1 dl suhkrut

1 dl piima

100 g mandlijahu

2 sl nisujahu

1 tl vanilliekstrakti

3-4 tilka mõrumandliessentsi

näpuotsatäis soola

300 g mustikaid (võib külmutatud, nagu kasutasin)

0,5-1 sl maisijahu

1. Põhja jaoks näpi või jahuga puruseguks, lisa ülejäänud ained ja sõtku kõik ühtlaseks tainaks. Rulli tainas (küpsetuspaberil) õhukeseks ja nii suureks, et vormis jääksid kõrgemad servad. Tõsta rullitud tainas koos küpsetuspaberiga vormi ja pane täidise valmistamise ajaks külma.

2. Täidise jaoks vahusta munad kergelt suhkruga ja sega juurde ülejäänud ained. Sega eraldi kausis mustikad maisijahuga, nii et marjad oleksid korralikult kaetud.

3. Kalla täidis koogipõhjale ja määri ühtlaselt laiali. Siis tõsta täidisele ühtlane kiht mustikaid.

4. Küpseta kooki 200 C kraadi juures 35 minutit. Pöördõhuga vast 180/190 kraadi juures. Taas - tunne oma ahju.

Lase koogil enne selle lahti lõikamist korralikult jahtuda!

Ahjust välja võttes oli mustikakiht nõnda vedel,

et oli tunne, et saab kooki kisselliga.

Kuid pärast korralikku jahtumist võib kooki

isegi näpu vahelt süüa.

Tavaline sai

Miks ise saia ja leiba küpsetada

Juba ammu olen tahtnud tavalise saia retsepti üles panna ja saiastki oli pilt olemas, kuid nüüd igaks juhuks pildistasin ka tegevuskäigu üles. Pilte tuli palju, kuid protsess iseenesest tegelikult lihtne ja kiire.

Saia võib küpsetada ka vormis, siis tuleb tore vormisai. Ja osa jahust võib vabalt asendada täisterajahuga.

Natuke juttu ka. Kahjuks näevad suurtootjate saiad-leivad küll nendena välja, kuid pole ei maitse ega tekstuur neil õige ja kui lugeda koostisaineid, siis on need ikka paras mõistatus. Näiteks Leiburi "Rukkipala", millel paki peal kiri "juuretisega", koostises aga vaid pärm. Ja kui kiputakse ütlema, et matemaatikat pole tarvis, siis no on ikka küll, kui tahta midagigi nendest kirja pandud ainete protsentidest aru saada. Või siis "Kaerasepik", mis olevat valmistatud nisujuuretisega, kuid koostisainetes ikka pärm. Rääkimata igale poole topitavast nisugluteenist - mis seal siis imestada, et lõpuks paljudel gluteenitalumatus tekib! Teinekord tasub tähele panna, et suurtootja toode tekitab kehas igasugu "toredaid" reaktsioone, kuid kodune küpsetis üldsegi mitte. Nii et tasub ise teha.

400 g nisujahu (vajadusel natuke lisa)

7 g ehk 2,5 tl kuivpärmi

220 ml näpule leiget vett

2 sl toiduõli (nt päevalilleõli)

0,75 tl soola

2-3 sl suhkrut

1 muna lahti klopitult määrimiseks, soovi korral

Sega jahu ja kuivpärm. Siis lisa kõik ülejäänud ained ja sega spaatliga, kuni hakkab moodustuma tainas. Kalla tainas jahuga üle riputatud tööpinnale ja sõtku, kuni tekib mõnusalt elastne tainas. Kui tainas on liiga märg ja kipub käte külge kleepuma, siis lisa pisut jahu juurde.

Pane tainas kaussi, kata kauss toidukile ja rätikuga ning pane sooja kohta (u 30-40 kraadi) tunniks kerkima. Mina kasutan abivahendina nõukaajast pärit elektrisoojenduspatja.

Kalla tainas jahusele tööpinnale, riputa kergelt jahuga üle

ja rulli umbes 0,5 cm paksuseks.

Siis keera tainas rulli ja keera otsad rulli alla.

Tõsta rull küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile,

kata rätikuga ja lase veel kuni pool tundi toasoojas kerkida.

Määri kerkinud sai lahtiklopitud munaga

ja lõika peale sälgud.

Küpseta saia 200 kraadi juures umbes 30 minutit,

kuni see muutub pealt kuldselt pruuniks.

Tulemuseks imepehme mõnusa koorikuga sai.

Spinatirull

Spinatit tuleb süüa, sest seda mul erinevalt mõnest muust saadusest tänavu küllaga. Aga kuna ei viitsinud pirukaid teha, siis mugandasin retsepti ja tegin rulli, milleks kasutasin valmis lavašši. Lihtne, kiire, maitsev - mida veel tahta. Söö soojalt või külmalt, mõlematpidi hää.

1 lavašš (minul Armeenia rahvusleib)

150 g värsket spinatit

1 suur sibul

3-4 küüslauguküünt

1 suur muna

3 sl toorjuustu

60 g riivitud Cheddarit, lisasin ka natuke riivitud Pecorino romanot

soola, pipart, sutsu jahvatatud muskaatpähklit ja suhkrut

õli praadimiseks

1. Haki sibul ja küüslauk peeneks ning prae pannil õlis klaasjaks. Lisa jämedalt hakitud spinat ja lase närbuda. Maitsesta segu, soola, musta pipra, sutsukese muskaatpähkli ja näpuotsatäie suhkruga.

2. Sega kausis muna, toorjuust ja riivitud juustud. Lisa spinatisegu, kontrolli maitset ja lisa vajadusel soola, pipart ja/või sidrunimahla.

3. Määri segu lavašile, keera lavašš rulli, aseta küpsetusplaadile ja küpseta umbes 200 kraadi juures 10-15 minutit.

Serveeri soojalt või külmalt. Sobib nii eelroaks kui lisandiks mis tahes liha või kala juurde.

Suvine salat virsikute ja prosciutto'ga

Palavus raskeid toite ei soosi ja liha grillima ka ei meelita. Küll aga tuli hirmus hatšapuri isu ja sinna juurde tegin suvise salati. Inspiratsiooni ammutasin internetist, muutsin salati tegemise võimalikult lihtsaks ning valmiski ta saigi. Nauding missugune!

Kõigi ainete koguseid saab muuta oma tahtmise järgi. Virsikud ja singi võib jätta ka grillimata, kuid grillimine teeb virsikud magusamaks ja singi mõnusalt krõmpsuks.

3 (lame)virsikut

70 g prosciutto't ehk parmasinki

7-8 lehtsalati lehte või muud rohelist salatit

8-10 basaiilikulehte

peotäis Kreeka pähkleid

neitsioliiviõli

palsamikreemi (balsamico cream)

1. Puhastasin virsikud kividest ja lõikasin kuueks. Singi rebisin tükkideks. Laotasin virsikud ja singitükid küpsetuspaberiga kaetud pannile ning grillisin ahjus umbes 10 minutit.

2. Rebisin salatilehed tükkideks ja basiilikulehed hakkisin ribadeks. Laotasin salati ja poole basiilikust vaagnale ning niristasin peale natuke oliiviõli ja palsamikreemi.

3. Tõstsin salatilehtedele virsiku- ja singitükid, murendasin neile Kreeka pähklid, niristasin peale oliiviõli ja palsamikreemi ning puistasin peale ülejäänud basiilikuribad.

Mmm... nämma!

Kõrvitsakook 2 ja suhkruasendaja erütritool

Soovisin üle pika aja jälle kõrvitsakooki teha, aga võta näpust, tavapoodides suhkruta kondenspiima enam polegi! Võimalik saada hulgilaost, kuid enne veel vaatasin lette, kas ehk leidub midagi sobilikku selle asemele. Nii leidsingi kondenseeritud kookospiima, millel juures kiri "suhkruta". Mõistagi eeldasin, et see pole siis magus, aga on ikka, ainult et magustamiseks on kasutatud suhkruasendajat nimega erütritool, mis tekitas minus pisukese paanika. Kuid asja uurides selgus, et tegu loodusliku magusainega, mis on küll magus, kuid kaloreid pole. Tore!

Kokkuvõttes maitses hea - lõpptulemus sõltub ju ka toorainete maitsest, iga kõrvits erinev. Tegin siis ka oma retsepti väikese kohenduse. Ja kuna ideid on veel, siis tuleb tulevikus võib-olla veel kohendamist.

Muretainas:

165 g nisujahu
25 g mandlijahu
120 g võid
näpuotsatäis soola
1 sl suhkrut
1 keskmise suurusega muna

Sega kausis omavahel kuivained, tükelda sinna sisse külm või ja näpi see jahusega läbi, nii et tekib ühtlane puru. Lisa sinna sisse muna ja sõtku segu tainaks. Pane tainas toidukilesse ja vähemalt pooleks tunniks külma.

Täidis:
4-5 suurt muna (mina kasutasin: 2 kanamuna, 2 kalkunimuna)
1 tl vanillikaunapastat või 2 tl vanillisuhkrut
1 purk (320 g) magustatud (suhkruta) kondenseeritud kookospiima
400 g kõrvitsapüreed
4 sl nisujahu, väikese kuhjaga
tšiiaseemneid, soovi korral

1. Rulli tainas õhukeseks ja kata sellega küpsetuspaberiga vooderdatud vormi põhi, nii et jääksid kõrgemad servad. Kui on lahtikäiv vorm, vooderda see veel väljastpoolt fooliumiga juhuks, kui täidis peaks lekkima.
2. Täidiseks vahusta kausis munad suhkruga, lisa vanill ja nisujahu, siis kõrvitsapüree ja kondenseeritud kookospiim ning tšiiaseemned.
3. Vala täidis koogipõhjale ja küpseta kooki ahjus 180 (pöördõhuga 160) kraadi juures tund kuni tund ja veerand, kuni vormi väristades tundub täidis tahkunud.
4. Enne lahti lõikamist lase koogil jahtuda.

NB Kui koogipõhi on terve ja servad piisavalt kõrged, ei tohiks täidis lekkida, kuid ettevaatus pole kunagi liiast.
Kõrvitsapüreeks tükelda kõrvits kuubikuteks ja pane ühe kihina küpsetusplaadile ning küpseta neid ahjus umbes 200 kraadi juures 20-25 minutit, kuni kahvliga katsudes tunduvad tükid pehmed. Lase kõrvitsal natuke jahtuda ja püreeri köögikombainis. Vajadusel lisa natuke vett. Seda püreed saab edukalt ka sügavkülmas säilitada ja siis vajadusel tarbida.