Kohupiimaküpsised

Kindlasti vana hea klassika - hõrgud ja maheda maitsega kohupiimaküpsised. Ega oskagi mingit pikemat juttu lisada. Mõni rullib taina ühes tükis suurelt ja lõikab klaasiga rattad välja. Aga mulle meeldib veeretada pallikesed ja neist väikese tainarulliga kettad rullida.

Samuti on tainas ette nähtud küpsetuspulber, kuid mitte midagi ei juhtu, kui see peaks ununema, sest tainas kerkib selletagi kenasti. Kes soovib magusamaid küpsiseid, võib lisada tainasse supilusikatäie suhkrut.

Sellest kogusest tuli 39 küpsist.

400 g kuiva kohupiima (nt omatehtud või "Liisu")

300 g jahu

200 g võid 1 tl küpsetuspulbrit

näpuotsatäis soola

6-7 sl suhkrut

1. Sega toasoe või kohupiimaga. Lisa juurde küpsetuspulbriga segatud jahu ja sool, sõtku tainas ühtlaseks, keera toidukilesse ning pane pooleks tunniks külma.

2. Jaga tainas osadeks, veereta pihkude vahel 3-4 cm läbimõõduga pallid ja rulli nendest jahusel pinnal õhukesed umbes 10 cm läbimõõduga kettad. Vajuta ketas taldrikule pandud suhkrusse, voldi pooleks, suhkrune pind sissepoole, vajuta uuesti suhkrusse ja voldi jälle pooleks, suhkur seespool. Siis vajuta veel kord suhkrusse ja pane küpsetuspaberiga kaetud plaadile, suhkrune pind ülespoole.

3. Küpseta küpsiseid tavalises ahjus 200 kraadi juures umbes 20 minutit, kuni need muutuvad pealt kuldselt pruuniks. (Pöördõhuga 180 kraadi juures.)

NB Kui kohupiim on vedelavõitu, pane see enne taina tegemist tunniks-paariks sõelale nõrguma.

Lõikasin taina paksudeks lõikudeks,

nii oli hea seda väiksemateks osadeks jagada.

Veeretasin pallid ja rullisin need õhukesteks ketasteks.

Nii neid järjest suhkrusse kastsin ja voltisin ...

... kuni järele jäi veerand.

Ahjust väljusid kuldselt pruunid küpsised.

Magusust saab lisada ka tuhksuhkruga.

Kapsa-makaronihautis hakklihaga

Lihtne, maitsev ja soodne roog, mis mul juba aastaid menüüs, seega meie pere klassika. Kunagi sai see isegi mingi retseptikorje käigus pakutud Õhtulehtegi, kus see avaldati.

Kapsa juurde võib kasutada peaaegu igasugust pastatoodet ja enamasti teen seda hautist niit- või lintnuudlitega, aga spiraalmakaron on muidugi visuaalselt apetiitsem. Samuti ei pea pasta olema kõvanisujahust, lihtsam sobib vast isegi paremini.

Kogused on taas selleks, et oleks millest juhinduda.

1 keskmise suurusega kapsapea, hakitult (u 1 kg)

300 g kuivi nuudleid, spiraalmakarone vm

1 suur sibul, viilutatult

500 g sea- ja veisehakkliha

vett

soola, pipart ja/või muid maitseaineid

punt värsket tilli

õli praadimiseks

1. Haki kapsas ja pane vähese veega potti hauduma. Maitsesta soola ja pipraga.

2. Aja pannil õli kuumaks ja kuumuta selles sibul kergelt läbi. Lisa hakkliha, pruunista ja maitsesta.

3. Kui kapsas on juba pooleldi pehme, lisa potti hakkliha ja makaronid ning nii palju vett, et see kataks kogu segu. Lase veel keema tõusta, alanda kuumus hästi väikeseks ja hauta segu, segades vahepeal vähemalt korra, kuni makaronid on pehmed. Kontrolli maitset ja sega juurde hakitud till.

Serveeri hautis hakitud tilli ja soovi korral hapukoorega.

NB Soola asemel võib kasutada näiteks kana- või juurvilja puljongipulbrit. Samuti võib lisada oma maitse järgi ka muid ürte.

Soe õuna, Kreeka pähkli ja spinati salat

Otsides lisandit veiselihale, sattusin toreda salati retseptile, mida teen kindlasti ka edaspidi. See meeldis mulle väga, sest põhiained on just hooajalised ja pole osanud neid niimoodi omavahel sobitada, ning lisaks on salat ka väga atraktiivne. See sobiks ideaalselt ka pardi lisandiks või omaette roaks, juurde mingit saia.

Algretsept siin, kuid loomulikult tuunisin seda natuke. Kuna pistaatsiapähklid pole minu mekk, siis asendasin need Kreeka pähklitega, samuti muutsin teiste ainete koguseid. Õunad võiksid olla tugeva viljalihaga ja punase koorega. Siin kasutasin "Sügisjoonikut", millel toredad punased palged.

3 sl võid

3 keskmise suurusega õuna, tükeldatud, koorimata

1 tl riivitud ingverit

paar peotäit Kreeka pähkleid

2 tl Dijoni sinepit

50 g värsket spinatit

200-250 g ricotta't, Itaalia päritolu või omatehtud

2 sl vedelat mett

jahvatatud musta pipart

1. Sulata pannil või, lisa õunatükid ja kuumuta neid paar minutit väikesel kuumusel, kuni need hakkavad karamelliseeruma. Lisa pähklid, ingver ja sinep, sega ained omavahel läbi ja kuumuta neid veel natuke, kuid ära lase õunatükke liiga pehmeks.

2. Laota spinatilehed vaagnale. Jaota kaks kolmandikku õunasegust spinatile, neile omakorda lusikatäied ricotta't, siis ülejäänud õunasegu ja nirista kõige peale mesi. Jahvata salatile maitse järgi musta pipart.

Serveeri kohe.

Karrimaitseline marineeritud suvikõrvits

Mõni aeg tagasi andis naabrinaine oma marineeritud suvikõrvitsat maitsta ja kuna selle maitse üllatas igati heas mõttes, siis muidugi otsustasin järele proovida. Uurisin ka netis retsepte ja nii tuletasin oma. Idee pärit siit.

Kogused timmisin taas omakasvatatud suvikõrvitsa põhjal ning sain jälle kaks umbes 400 ml purki ja veel ühe väiksema. Pean tõdema, et tulemus sai kohe erakordselt krõmps! Kuna marinaadi jäi mul natuke üle, siis järgmine kord vast vähendan veidi äädika kogust, ning kellele meeldib magusam marinaad, võib suhkru kogust tsipa suurendada. Aga praegu käin muudkui purgi kallal ja krõmpsutan suvikõrvitsat 😎

1 suurem suvikõrvits, ca 600 g

300 ml õunaäädikat

300 ml vett

160 g suhkrut

1 sl jämedat soola

1-1,5 sl Madras karripulbrit

0,5 sl pruune sinepiseemneid

0,5 tl kurkumit

soovi korral natuke jahvatatud kaneeli ja nelki

1. Viiluta suvikõrvits mitte väga õhukeselt (umbes 4 mm lõigud). Pane lõigud laiemassi kaussi, puista neile umbes 1 tl soola, sega kõik ettevaatlikult läbi ja jäta pooleks tunniks seisma.

2. Pane kõik marinaadi ained potti ja lase marinaadil keema tõusta.

3. Pigista suvikõrvitsalõigud õrnalt kuivaks, pane marinaadi ja lase marinaadil keema tõusta. Keera kuumus väikeseks ja lase marinaadil veel paari minuti jagu keeda.

4. Tõsta suvikõrvitsaviilud tihedalt purkidesse ja siis kuum marinaad peale, nii et viilud oleksid kaetud. Sulge purgid kaantega.

Kollane suvikõrvits jäi ka erakordselt atraktiivne.

No aga tõesti, lihtsalt lust on neid lõike krõmpsutada!

Itaaliapärane marineeritud suvikõrvits

Juba tükk aega tahtsin katsetada enda jaoks mingit uut suvikõrvitsahoidist ja nii hakkasin retsepti otsima. Ahvatles natuke teistmoodi õliga hoidis ja saigi see ära proovitud. Tulemusega olen väga rahul - mõnusalt krõmpsuvad lõigud.

Idee pärit siit. Mõistagi reguleerisin koguseid ja sättisin need oma aias kasvanud suvikõrvitsa järgi, mis kaubanduses müüdavatest natuke suurem. Tulemuseks sain kaks umbes 400 ml purki ja ühe väiksema veel.

See õliga hoidis tahab pigem olla jahedas ja mitte päris külmkapis, sest seal mul õli hangus (ilmselt aitas reaktsioon äädikaga ja nulli lähedane temperatuur). Algse retsepti puhul pakuti säilivusajaks vist paar nädalat, aga mina kuumutasin suvikõrvitsa marinaadis läbi ja siis läks kõik kuumalt purki, mistõttu usun, et säilib ikka kauem. Kuigi jah, niimoodi valmistatuna on suvikõrvits nii maitsev, et ega ta pikalt seisma jää 😋

1 suurem suvikõrvits, ca 500 g

200 ml valge veini äädikat (5%)

150 ml oliiviõli

5 küüslauguküünt, puhastatult ja tervelt

1 tl soola

1 tl suhkrut

1 tl kuivatatud punet

1 tl kuivatatud basiilikut

0,5 tl tšillihelbeid

1. Viiluta suvikõrvits õhukeselt ja pane laiemasse kaussi. Puista lõikudele soola ja sega kõik kätega ettevaatlikult läbi, et lõigud oleksid soolaga ühtlaselt kaetud. Jäta pooleks seisma.

2. Pane kõik marinaadi ained potti, lase keema tõusta ja keeda väikesel kuumusel umbes 3 minutit. Kontrolli maitset, vajadusel lisa soola ja/või suhkrut.

3. Pigista suvikõrvitsalõigud õrnalt kuivaks, pane marinaadi ja lase marinaadil uuesti keema tõusta. Keera kuumus kinni. Kõigepealt tõsta lõigud tihedalt purkidesse, nii et igas purgis oleks ka küüslauguküüsi, ja siis tõsta marinaad kärmelt peale, nii et lõigud oleksid kaetud. Sulge purgid.

NB Kohaliku küüslaugu küüned võivad olla päris suured, nii et sel juhul piisab vast kolmest, mis lõigata pooleks või kolmeks, nagu ise tegin.

Pean veel kord tunnistama, et tulemus on ääretult maitsev

ja krõmps - raske aru saada, et tegu suvikõrvitsaga.

Aedoavorm seentega

Tänavu oli mul aias ülihea oasaak. Oleme saanud neist korralikult isu täis süüa. Aga kuna ube oli tõesti palju, siis otsisin retsepti, milles neid rohkelt ära kasutada. Ja leidsingi siit. Kogused kohandasin grammideks ja üht-teist muutsin veel.

Vorm tuli imemaitsev ja see sobib suurepäraselt nii liha kui ka kala juurde ning samuti omaette roaks. Mõnus vaheldus kartulile ja muudele lisanditele.

Ubadeks võivad olla nii aedoad ehk Türgi oad ehk põõsasoad - heal lapsel mitu nime - kui ka lattoad. Seenteks kasutasin esimene kord värskeid kukeseeni, teine kord aga soolatud riisikaid, kuid ilmselt sobivad ka muud, näiteks kitsemamplid oma pähklise maitsega. Ning katte tegin esimene kord värskest saiast, teine kord aga riivsaiast.

Vormi mõõdud on ca 20 x 25 cm ning sellest kogusest võib tõepoolest jätkuda isegi kuuele sööjale.

500 g aed- ehk Türgi ube

1 sl õli

1 sl võid

300 g värskeid kukeseeni või mingeid soolaseeni, mille kogust võib vähendada

1 sibul

2 küüslauguküünt

4 tl jahu

1-1,5 dl kanapuljongit (vesi + 1 tl kanapuljongi pulbrit)

200 ml vahukoort (35% rõõska koort)

1 sl Worcestershire kastet

1 sl sojakastet

soola, vajadusel

jahvatatud musta pipart

Kate 1:

5 lõiku värsket saia

sorts õli

70 g riivitud parmesani või muud kõva juustu

1 suur küüslauguküüs

punt värsket peterselli

Kate 2:

2-2,5 dl riivsaia

sorts õli

70 g riivitud parmesani või muud kõva juustu

0,5 tl küüslaugupulbrit

1 tl kuivatatud peterselli või 1-2 sl hakitud värsket peterselli

1. Puhasta oad ja keeda neid 5 kuni 8 minutit soolaga maitsestatud vees. Seejärel kurna.

2. Kuumuta sügaval pannil õli ja või. Lisa viilutatud sibulad ja jämedalt hakitud küüslauguküüned ja prae need kergelt läbi. Lisa hakitud seened, maitsesta need pipra ja vajadusel näpuotsatäie soolaga. Värskeid seeni prae, kuni tekkinud vedelik enamjaolt aurustub.

3. Sega jahu külmas vees ja lisa koos puljongipulbriga pannile. Sega kõik ained omavahel läbi. Lisa ka vahukoor, Worcestershire ja sojakaste ning kuumuta kõike aeg-ajalt segades väikesel kuumusel, kuni kaste pakseneb. Vajadusel lisa soola.

4. Lisa seenekastmele keedetud oad, sega ained omavahel läbi ja kalla vormi.

5. Katte 1 jaoks murenda saiaviilud köögikombaini nõusse, lisa õli, riivjuust, jämedalt hakitud küüslauk ja petersell ning töötle ühtlaseks puruks.

Katte 2 jaoks sega lihtsalt kõik ained. Puista kate ühtlase kihina oa ja seenekastme segule.

6. Küpseta vormi umbes 200 kraadi juures 20-25 minutit, kuni kate muutub kuldselt pruuniks.

NB Kuigi uba tahab üsna palju soola, ole selle lisamisega siiski ettevaatlik.

Esimesel juhul tegin katte värskest saiast ja

nii jääb kate kaunim.

Oavorm veiselihapihviga.

Riivsaiast tehtud kate ja

vormis kasutasin ka lattube.

Vorm sobib oivaliselt lisandiks ka kalale.

Tomati-suvikõrvitsavorm mozzarella'ga

Lihtne ja maitsev suvine klassika. Sobib nii igasuguse liha kaaslaseks kui ka omaette koos mingi itaaliapärase saiaga, mida on hea vormi vedelikku kasta.

Ainete kogused on taas juhindumiseks ja vormi suurus on 20 x 24 cm.

1 suvikõrvits, ca 400-500 g

kirsstomateid, ca 200 g

250 g mozzarella't

70 g parmesani või muud kõva juustu

soola ja musta pipart maitse järgi

1-2 tl Vahemere või Itaalia maitseainesegu

1. Tükelda suvikõrvits ja poolita kirsstomatid. Riivi jämedalt parmesan.

2. Pane suvikõrvitsatükid ja kirsstomatid vormi, rebi juurde mozzarella ning sega kõik omavahel. Maitsesta soola, pipra ja maitseaineseguga ning puista peale riivitud parmesan.

3. Küpseta umbes 200 juures 30 minutit, kuni juust omandab pruunika jume.

 

Singivõie ehk singimääre

Singivõie ehk -määre on tavalisele singile hea vaheldus ning täielik klassika. Samuti võib seda kasutada ka täidisena näiteks õõnestatud tomatis, kattena värske kurgi lõigul või (rukki) näkileibadel.

Kogused on taas juhiseks ja singina kasutasin pitsasinki, aga igasugu variandid võimalikud.

150 g (suitsu)sinki, endale meelepärast

70 g toorjuustu, võib olla maitsestatud

2 sl majoneesi

1 tl sinepit

0,5 tl Worcestershire kastet

4-5 tilka Tabasco piprakastet

0,5 tl suitsutatud paprikat

natuke vahukoort (35% rõõska koort)

Pane tükeldatud sink, kõik ülejäänud ained ja sorts vahukoort köögikombaini nõusse ning töötle kreemjaks massiks. Timmi segu konsistents vähehaaval vahukoort lisades parajaks.

Itaalia sai, singivõie ja miks mitte ka klaasike veini

teevad meele rõõmsaks.

Kõrvitsa-ploomimoos apelsini ja vürtsidega

Sel aastal oli vähemalt minu aias kehv kõrvitsa-aasta ja saagiks sain vaid ühe väikese kõrvitsa, millest otsustasin moosi keeta. Kuna ploomisaak oli keskmiselt hea, siis jätkus neidki moosiks. Ploomimoosi mahendamiseks olen ennegi kasutanud kõrvitsat, kuid seekord tahtsin midagi huvitavamat. Seega vaatasin natuke ringi ja sündiski moos, mis sobib nii saiale kui ka pudrule, lisandiks juustule ja miks mitte ka lihale.

Moosi maitset võib enda soovi järgi timmida. Praegused ainete kogused tingis aga mu pisike kõrvits, mille kaal puhastamata kujul oli 1,1 kg. Kes soovib kollast moosi, võib kasutada kollaseid ploome.

700 g kõrvitsat, puhastatult

700 g ploome

700 g suhkrut

1 apelsini koor ja mahl

0,5 tl vanillipulbrit või vanillikaunapastat

1 tl piparkoogivürtsi

2 sl sidrunimahla

1. Keeda kõrvitsatükid väheses vees pehmeks ja kurna või auruta pehmeks ning lisa siis kõrvitsatükkidele sorts aurutamisvett. Vajuta kõrvitsatükid potis pudrunuiaga püreeks.

2. Lisa kõrvitsapüreele suhkur, puhastatud ja tükeldatud ploomid ning lase segul keema tõusta.

3. Alanda kuumust ja lase moosil vähemalt 20 minutit vaikselt podiseda. Lisa riivitud apelsinikoor ja mahl ning ülejäänud maitseained. Sidrun tõstab kõik maitsed kenasti esile ja elavdab maitset.

4. Tõsta moos kuumalt purkidesse ja kaaneta.

NB Kui apelsin nii väga ei maitse, võib lisada ainult pool apelsini.

Mida kauem moosi keedad, seda tummisemaks see muutub.

Selline vürtsikas ja pisut apelsinine moos sobis

väga hästi Brie juustu seltsiliseks.

Imehää eelroog või magustoit.

Kana-ananassipirukas

Kui retsept on toimiv ja tasakaalus ning toit maitseb hästi, siis ei tule pähegi midagi muuta. Aga kui vennatütar küsis rooga, milles oleks kana ja ananass, siis saigi singi-ananassipirukast kana-ananassipirukas, mis maitseb sama hästi. Näeb välja atraktiivne ja apetiitne ning on korralikult toitev. Kogusest jätkub kolmele-neljale sööjale.

Koguseid sedakorda suurendasin ja tegin üsna rikkaliku piruka, ning piruka küpsetasin 26 cm läbimõõduga vormis.

Põhi:

100 g võid, sulatatult

2 dl jahu

4 muna

soola

Täidis:

150-250 g suitsukana, tükeldatult

200 g ananassi (7 rõngast) või umbes 300 g ananassikuubikuid

150 g soolaseeni, hakitult

Vahemere maitseainet ja kuivatatud punet maitse järgi

jahvatatud musta pipart

Kate:

3 dl riivjuustu

100 g kohvikoort

1 muna

1. Pane küpsetusahi 200 kraadi peale sooja.

2. Põhja jaoks sega omavahel sulatatud või ja munad, siis sega juurde jahu ja maitse järgi soola (umbes 0,5 tl). Laota tainas ühtlaselt küpsetuspaberiga kaetud või õliga määritud vormi põhjale.

3. Puista tainale kanatükid ja hakitud seened, riputa neile Vahemere maitseainet, punet ja musta pipart ning lao peale ananassirõngad või -tükid. Siis puista neile omakorda riivitud juustpeale ja kalla peale koore-munasegu.

4. Küpseta pirukat umbes 200 kraadi juures 40-45 minutit. Lase pirukal enne lahti lõikamist natuke jahtuda.

Suured ananassitükid teevad piruka meeldivalt mahlaseks.

Tugevama maitsega kõvem juust lisab maitset.

Silmale ilus, kõhule mõnus.

Õuna-jogurtikook leivapõhjal

On see siis nüüd kook või tort, aga hää ta sai. Olen selliste komponentidega teinud magustoitu, kuid sedakorda vormistasin vabariigi sünnipäevaks asja vähe pidulikumalt. Ja kuna tulemus tuli igati tubli, siis panin ained kirja, et teinekord oleks, millest juhinduda.

Kook oleks hea valmistada varahommikul või suisa eelmisel päeval, et jõuaks korralikult tarretuda.

Koogi tegin 22 cm läbimõõduga vormis.

Põhi:

100 g täistera-riivleiba

50 g võid

4 sl suhkrut

1,5-2 tl jahvatatud kaneeli

Õunatäidis:

3 keskmise suurusega magushaput õuna

suhkrut

jahvatatud kaneeli

jahvatatud muskaatpähklit

vett

Kate:

400 ml vahukoort

200 g paksemat maitsestamata jogurtit

4 sl suhkrut

0,5 tl vanillikaunapastat (ehk vanilli mingil kujul)

20 g kiirelt lahustuvat želatiini + umbes 2 sl kuuma vett

1. Õunatäidise jaoks puhasta õunad ja tükelda umbes 1,5 cm kuubikuteks. Kalla poti põhja õige natuke vett, et vältida kõrbemist. Lisa õunakuubikud ja maitseained, ning kuumuta õunu neid aeg-ajalt segades, kuni need muutuvad poolpehmeks. Siis jahuta õunad.

2. Põhja jaoks sulata pannil või ja lisa ülejäänud ained. Kuumuta riivleivasegu keskmisel kuumusel seda pidevalt segades korraliult läbi (ca 5 minutit). Kalla puru küpsetuspaberiga kaetud vormi, vajuta ühtlaselt põhjale ja pane külma.

3. Katte jaoks vahusta vahukoor suhkru ja vanilliga. Kui vahukoor on juba peaaegu vahus, lisa ka jogurt ja vahusta lõpuni. Sulata želatiin kuumas vees. (Parem on kuum vesi pulbrile peale kallata, igatahes vastupidi, nagu pakil juhendis öeldud, ei kipu minul õnnestuma.) Nirista sulatatud želatiin vahtu pidevalt segades vahukoore-jogurtivahu hulka.

4. Kata koogipõhi umbes kolmandiku vahuga, siis jaota vahule õunatükid, kalla ülejäänud vaht peale ja silu pealt ühtlaseks. Kaunista kook oma soovi järgi.

Sügavkülmast leidsin veel sinna jäänud oma aia rukkilille õisi,

millega koogi kaunistasin.

Tegemise päeval jõudis kook ainult kolm-neli tundi külmas olla.

Püsis koos, kuid äärtest sulas pisut nagu jäätis.

Aga tulemus oli väga mõnusalt kreemjas ja

krõbe põhi lisas vahvat tekstuuri.

Kaalika-kartuli-õunavorm

Ei olnud minagi nooremana suur kaalikasõber, kuid praegu on nii mõnigi varem vähem maitsenud aine minu menüüsse tulnud. Tänapäeval on kaalikas justkui teise maitsega, aga räägitakse, et nõukaajal olevat toidupoodides müüdud söödakaalikat ... miski pole võimatu. Igatahes mulle maitses see vorm väga, kuid on ikka neid, kes pole kaalikaga sõbraks saanud ja ehk ei vaimustu sellest roast niivõrd. Siiski soovitan järele proovida. Aga kui kaalikas tõesti ei maitse, siis jäta see ära, suurenda kartuli ja õuna kogust ning saadki lihtsalt kartuli-õunavormi.

Retsepti tuletasin ise ja sellest kogusest jätkub kolmele kuni neljale inimesele. Crème fraiche'i olen varem asendanud hapukoore ja vahukoore seguga, kuid seekord valmistasin selle ise. Õpetus retsepti lõpus.

300 g puhastatud kaalikat (vast üks keskmise suurusega kaalikas)

3 keskmise suurusega kartulit

3 õuna

1 suur sibul

200 g suitsupeekonit

150 g riivjuustu

200 g crème fraiche'i (võib asendada hapukoore ja vahukoore seguga)

1 tl kuivatatud punet

1 tl kuivatatud tüümiani

soola

musta pipart

õli praadimiseks

1. Puhasta kaalikas ja kartulid, lõika kuubikuteks (u 1,5 cm) ning keeda soolaga maitsestatud vees peaaegu pehmeks. Selleks kulub 10-15 minutit. Siis kurna vesi ära.

2. Puhasta ja haki jämedamalt sibul. Tükelda ka suitsupeekon. Kuumuta pannil supilusikatäis õli, alanda kuumust ja prae peekon kergelt läbi. Lisa sibul ja prae seda, kuni see muutub klaasjaks.

3. Puhasta õunad ja haki kuubikuteks ning sega keedetud kaalika ja kartuli hulka. Vajadusel riivi juust.

4. Tõsta pool köögiviljasegust vormi põhja ning maitsesta pisukese soola, jahvatatud musta pipra ja ürtidega. Jaota köögiviljadele pool sibula-peekonisegust, pool crème fraiche'ist ja puista peale pool riivjuustust. Korda ülejäänud ainetega tegevust. Küpseta vormi 200 kraadi juures 30-35 minutit.

NB Crème fraiche'i on lihtne ise valmistada. Sega purgis 400 ml vahukoort ja 2-3 sl mahedat jogurtit (nt Pajumäe jogurtit). Kata purk marli, riide või kohvifiltriga, et segu saaks hapnemisel õhku, ning jäta 12 tunniks toasooja hapnema. Alguses jääb crème fraiche venivalt paks, kuid külmkapis hapneb see edasi ja muutub nii paksuks, et seda võib suisa saiale-leivale määrida.

Õpetusvideo.

Kui crème fraiche on paks,

siis tõsta see köögiviljadele törtsude kaupa ja

määri ettevaatlikult laiemale. Küpsemisel sulab see kenasti.

Hakklihakattega bruschetta'd

Taas lihtne ja maitsev ning toitev roog, söö argipäeval või miks ka mitte, paku pidulauas külalistele. Need on kahtlemata meie pere klassika ja hakkasin neid tegema nii ammu, et neid ciabatta kukleid, mida kasutasin, pole enam müügil. Sedakorda kasutasin Eesti Pagari tumedaid ciabatta kukleid (need on rohkem lihtsalt tavalised saiad, kuid ajavad asja ära), aga võib ka lihtsalt ühe tavalise ciabatta pikkupidi pooleks lõigata.

3 tk Eesti Pagari tumedaid ciabatta kukleid

Kate:

300 g veise- või seguhakkliha

3 küüslauguküünt

jupp porrut, u 20 cm rohelist osa

1 punane paprika

1 tl kuivatatud basiilikut ja/või Vahemere maitseainet

2 sl ketšupit või maitsekat grillkastet

soola ja jahvatatud musta pipart

1 dl vett

2 dl ehk 90-100 g riivjuustu, parem tugevama maitsega

õli praadimiseks

1. Pane ahi 200 kraadi peale sooja.

2. Haki küüslauk peeneks, haki peenemalt porru ja paprika väikesteks tükkideks.

3. Kuumuta sügaval pannil õli ja pruunista selles hakkliha. Maitsesta hakkliha näpuotsatäie soola, musta pipra ja basiiliku või Vahemere maitseainega või pane julgelt mõlemaid ürte.

4. Lisa hakklihale küüslauk ja porru ning kuumuta ained kergelt läbi. Siis lisa vesi ja ketšup või grillkaste ning paprika. Lase segul mõni minut väikesel kuumusel haududa.

5. Keera kuumus kinni, sega hakkihale juurde riivjuust ja vajadusel korrigeeri maitset. Tõsta segu kuklipoolikutele (kasuta kaht lusikat, kui juust kipub venima) ja küpseta kukleid ahjus 200 kraadi juures 10-15 minutit.

Serveeri bruschetta'd soojalt.

Mida kõvem juust, seda vähem venib.

Grillkaste annab tugevama maitse ja

teravuse armastaja võib lisada ka näpuotsaga tšillihelbeid.

Bruschetta'sid saab süüa nii noa ja kahvliga

kui ka lihtsalt näpu vahel.

Heeringasalat ananassiga 1

Tore salat. Sobib süüa niisama kui ka leivakattena. Mõnus vaheldus kalasõpradele. Salat on mahlane ja heeringa maitse tagasihoidlik.

3 soolaheeringa fileed

1 punane sibul

2 väikest keedetud porgandit

2 marineeritud või hapukurki

1 väike ananassikonserv (ananassi 140 g)

majoneesi kastmeks

jahvatatud musta pipart, soovi korral

Haki heeringafileed väikesteks tükkideks, sibul üsna peeneks, porgandid ja kurgid väikesteks kuubikuteks. Kui ananass on rõngastena, siis haki ka need tükkideks. Sega hakitud ained majoneesiga ja maitsesta soovi korral musta piparaga.

Salat maitseb iseäranis hästi omaküpsetatud leivaga.

 

Kaalika-kruubisupp

Heal lapsel mitu nime: külasupp, talupojasupp, aga mina mäletan lapsepõlvest seda ikka kaalika-kruubisupi nime all. Juba pikka aega kummitas mind, et peaks seda suppi tegema ja lõpuks saigi teoks. Uurisin, kuidas seda ka tänapäeval tehakse, samuti kiikasin vanasse kokaraamatusse ning valmis sai selline variant, mis igatahes tuletas mulle küll lapsepõlve meelde. Suitsuliha asendasin suitsupõsega, sest see lihtsalt oli olemas, kuid samas hea lihtne teha. Tunnikene supi valmistamiseks kulub, aga väiksem pere saab kindlasti kaks päeva süüa.

Sedakorda on pool vedelikust pelmeenikeeduvesi, mis on peaaegu nagu puljong. Ei raatsi seda kunagi ära visata ja kasutan seda mõne supi või ühepajatoidu tegemiseks.

Ainete kogused jällegi juhindumiseks ja vastavalt sellele tuleks reguleerida ka vedeliku kogust.

3 l vett

1 dl odrakruupe

1 keskmine kaalikas (300-400 g), kuubikuteks tükeldatult

250 g suitsupõske, tükeldatult

1 suur sibul, jämedalt hakitult

2 keskmist porgandit, jämedalt riivitult

2 väiksemat kartulit, kuubikuteks tükeldatult

2-3 hapukurki, hakitult

5-6 tera musta pipart

4-5 tera vürtsi

2 väikest loorberilehte

soola maitse järgi

õli praadimiseks

värsket peterselli, hakitult serveerimiseks

1. Pane odrakruubid külma veega likku ja valmista ained ette. Kartulid ja hapukurgid võid jätta kõige viimaseks, sest kruupide ja kaalika keetmine võtab natuke aega. Vaata, et oleks ka kuum vesi võtta - nii läheb kiiremini.

2. Kuumuta poti põhjas õli ja keera kuumus väiksemaks. Lisa potti suitsupõse tükid ja kuumuta kergelt läbi. Lisa sibul ja porgand ning kuumuta neid aeg-ajalt segades mõni minut. Samal ajal sega kruubid vees läbi ja kalla neilt vesi pealt ära.

3. Lisa potti kruubid ja pool kuumast veest ning natuke soola. Lase kruupidel minutit viis keeda, siis lisa kaalikakuubikud, pipar, vürts ja loorber ning ülejäänud vesi.

4. Kui kruubid ja kaalikas on peaaegu pehmed, lisa kartul. Ja kui kartul on pehmeks keenud, lisa hapukurk ning maitsesta supp lõplikult. Ära kiirusta varem soolaga, sest suitsupõsk ja hapukurk annavad supile soolasust.

Serveeri supp värske peterselli ja hapukoorega.

NB Suitsupõse asemel võib kasutada suitsukonte. Sel juhul kuumuta poti põhjas kõigepealt sibul ja porgand, siis lisa kondid ja pool veest ning keeda konte mõni minut. Edasi kõik nagu ikka, aga soovi korral võib kondid vahepeal supist välja õngitseda, lihast puhastada ja liha supile lisada.

Ning veel: suppide ja puljongi keetmisel kasutan ka kuivatatud peterselli- ja tillivarsi. Neid varsi jääb alatasa järele. Lihtsalt lasen neil kuivada ja siis on hea neid hiljem kasutada.

Serveerides leent jagus ...

... kuid teisel söögikorral tuleb ilmselt vett lisada.

Aeglaselt küpsetatud lambaribid mee ja veiniga

Jõulude eel käisin turul ja vaatasin muu hulgas ka lihakraami üle. Ühel müüjatädil olid soodsalt pakkuda lambaribid - kurtis, et kõik tahavad kintse ja ribid ei lähe. Loomulikult ostsin. Nüüd võtsin sügavkülmast välja, kolasin natuke netis ja otsisin ideid ning valmis sai imehõrk roog. Põhiidee on pärit allrecipies lehelt, kuid küpsetamiseks valisin aeglase viisi. Liha kogust muutsin, aga kõik ülejäänu jäi samaks. Arvestades maitset, sobis väiksem lihakogus hästi. Samuti võib seda marinaadi kasutada üldse lambaliha puhul.

1 kg lambaribi

2 sibulat, jämedalt hakitult

4 küüslauguküünt, hakitult või pressitult

1 tass ehk 240 ml kuiva valget veini

60 ml sojakastet

60 ml sidrunimahla

1 sl mett

1 sl oliivi- või päevalilleõli

1 tl jahvatatud kaneeli

1 tl soola

1 tl jahvatatud musta pipart

1. Pane ahi 160 kraadi peale sooja.

2. Laota ribid (fooliumiga kaetud) ahjupannile. Puista lihale hakitud sibul ja küüslauk.

3. Sega anumas ülejäänud ained ja kalla marinaad ribidele.

4. Võta pannisuurune tükk küpsetuspaberit, kortsuta kokku, silu lahti ja kata sellega ribid ning seejärel kata pann tihedalt fooliumiga. Küpseta ribsid 160 kraadi juures kolm tundi. Kui soovid, võid kümmeminutit enne lõppu küpsetuspaberi ja fooliumi pannilt eemaldada ning liha 230 kraadil või grilli all pruunimaks lasta.

NB Küpsetuspaber ei lase vedelikul hoogsalt aurustuda ja liha jääb mõnusalt mahlane. Paber vajuta lihatükkidele peale, foolium keera aga ümber panni äärte ja pressi korralikult kinni. 

Lambaribid serveerisin ürdiste praekartulitega. Lihale kraapisin

pannipõhjalt peale imemaitsvad karamelliseerunud sibulad.

Juurde pakkusin külma kastme:

jogurt, majonees, sojakaste, sinep ning natuke maitseaineid.