Peedi-makaronivorm suitsupeekoniga

Jõudis minuni tore retsept, mida mõistagi tuunisin natuke oma tahtmise järele. Kuna kiideti, et isegi lapsed sõid, siis nüüd, olles selle roa järele proovinud, arvan, et sobibki pigem lastele (peedi maitse on üsna nõrgalt tunda), kuigi sellele passis isegi veini kõrvale juua.

Aga tänapäeva elu, mitte et see kedagi üllataks ... Kui ma retsepti ei muuda, siis viitan enamasti ikka sellele, mida kasutan. See retsept, mida mulle kiideti, on pärit ajakirjast/portaalist Oma Maitse või kas ikka on? Tegelikult retsept hoopis SIIN - vaat niimoodi tehakse meil ajakirja, ei viitsita isegi koguseid oma rahvale sobivaks kohendada ja pannakse veel oma autorgi juurde.

Kuid nüüd siis minu variant, mille kogusest jagub vähemalt neljale sööjale. Maitses hää ja tõenäoliselt tuleb vorm kordamisele.

250 g kuivi makarone

500 g riivitud keedupeeti

1 sibul

2 küüslauguküünt

200 g suitsupeekonit (võib asendada suitsusingiga)

500 ml piima

1 sl jahu

150 g toorjuustu (ürtidega)

100 g sinihallitusjuustu

soola, musta pipart

150 g riivjuustu, tugevama maitsega (nt Cheddar)

õli praadimiseks

1. Keeda makaronid soolaga maitsestatud vees peaaegu pehmeks ja kurna.

2. Kastme tegemiseks kuumuta pannil õli. Lisa pannile tükeldatud peekon ja kuumuta seda väikesel kuumusel minutike. Siis lisa viilutatud sibul ja peeneks hakitud küüslaugud ning kuumuta neid, kuni sibul värvub klaasjaks. Nüüd lisa piim, millesse on segatud jahu ja kuumuta seda, kuni kaste hakkab paksenema. Edasi sega kastmesse toorjuust ja murendatud sinihallitusjuust. Maitsesta kaste soola ja musta pipraga.

3. Kalla makaronid ja riivpeeti vormi, lisa tsipake soola ning sega ained omavahel. Nüüd lisa makaroni ja peedi segule kaste ning sega kergelt läbi.

4. Riputa vormile riivjuust ja küpseta vormi 180 C juures umbes 20 minutit, kuni juust vormil hakkab kergelt pruunistuma.

Kuni vorm on ahjus, jõuab lahedalt ettevalmistusnõud ära pesta.

Vorm näeb välja silmale ilus

ja maitseb ka hästi.

Seene-hakkliha lasanje

Minu variant seene-hakkliha lasanjest, mis mul retseptivaramus juba pea kakskümmend aastat. Kahjuks oli vahepeal natuke unustusehõlma jäänud. Kuna polnud ammu teinud ning pereliikmete arv ja sellega seoses ka toitude kogused on kahanenud, siis jäi sedakorda kastet natuke üle. Kuid ega sest midagi, sellega tegin veel ühe kanaroa.

NB: Kuna kastet jäi üle, nagu ütlesin, siis kastme koguse vähendan praegu tunde järgi. Püüan edaspidi retsepti parandada, sest see lasanje on väga maitsev ja tahaks seda veel lähitulevikus korrata.

Kogused, et oleks, millest juhinduda, ja seenevalik meil ju suur, nii et alati võib kasutada endale meelepäraseid.

9 lasanjeplaati

1 sibul, jämedalt hakitult

300 g seguhakkliha

200 g soolaseeni

soola, jahvatatud musta pipart

võid ja õli praadimiseks

Kaste:

7 dl piima

1-2 sibulat, viilutatult

185 g sulatatud juustu (Hiirte Juust)

100 g sinihallitusjuustu (nt Royal Blue)

1-2 tl jahu

0,5 tl soola

jahvatatud musta pipart

1 tl Vahemere maitseainet või lihtsalt punet ja basiilikut

õli praadimiseks

150 g riivjuustu

1. Täidise jaoks kuumuta pannil tükike võid ja õli ning prae selles sibul klaasjaks. Lisa hakitud seened ja kuumuta läbi. Siis lisa hakkliha ja prae läbi. Maitsesta seene-hakklihasegu soola ja musta pipraga.

2. Kastme jaoks kalla sorts külma piima tassi ja sega selles jahu. Aja poti põhjas 2-3 sl õli kuumaks ja kuumuta selles sibul klaasjaks. Lisa piim, kuumuta see keemiseni ja keera kuumus hästi väikeseks. Lisa murendatud sinihallitusjuust ja lusikatäite kaupa sulatatud juust ning lase juustudel sulada-seguneda. Sega juurde jahuga segatud piim, lase kastmel pakseneda (kaotab vesisuse) ja maitsesta kaste soola, pipra ning ürtidega.

3. Pane lasanje kokku: määri vormi põhja natuke kastet, laota neile esimene kiht plaate (3 tk), tõsta neile kolmandik hakkliha-seenesegu ja sellele omakorda kolmandik kastmest. Korda seda veel kaks korda ja riputa lasanje riivjuustuga üle.

4. Kata vorm fooliumiga ja küpseta lasanjet 30 minutit umbes 200 C juures. Eemalda foolium ja küpseta veel 10-15 minutit. Kontrolli kahvliga, kas plaadid on pehmed.

Serveeri näiteks koos porgandisalatiga.

Kõigepealt vormi põhjale natuke kastet

ja siis plaadid peale.

Plaatidele seene-hakklihasegu ja kaste.

Ja ongi valmis.

Kuna kastet oli palju ja vormis ruumi oli,

siis purustasin äärtesse veel kaks lasanjeplaati.

Aga loodetavasti sai nüüd siia retsepti enam-vähem

õige kogus piima ja edaspidi tuleb kastet parajalt.

Õuna-sellerisalat

Polnudki see salat, mis vaieldamatult klassika, veel siia retseptikogusse jõudnud.

Kuna õunu veel keldris jagub ja poes ka need kogu aeg saadaval, siis saab teha seda salatit igal aastaajal. Sobib hästi süüa nii omaette kui ka lisandina. Sedakorda sai tehtud eelroaks, sest ei osanud põhiroa kõrvale midagi klapitada, aga salatiisu oli.

Koguseid saab oma tahtmise järgi korrigeerida nagu alati. Minu sellerivarred olid na peenikesed ja sestap panin kaks õuna ja kolm sellerivart, kuid olenevalt suurustest võib ka vastupidi.

2 magushaput õuna (minul "Tellissaare")

3 sellerivart

1 punane sibul

peotäis Kreeka pähkleid

värsket peterselli

soola, jahvatatud musta pipart

Kaste:

1 sl oliivi- või muud meelepärast õli

1 sl õunaäädikat

1 sl vedelat mett

1 tl Dijoni sinepit (minul õlle ja meega täisterasinep)

1. Viiluta õunad ja sibul. Tükelda sellerivarred ja haki petersell. Pane kõik ained kaussi, murenda hulka Kreeka pähklid ning lisa näpuotsatäis soola ja sutsu jahvatatud pipart.

2. Sega teises kausikeses kokku kastme ained, kalla kaste salati ainetele peale, sega kõik läbi, timmi vajadusel maitset ja ongi valmis!

Tükike saia juurde ja ongi mõnus eelroog.

Lavašimaiused meega

Sellest on juba aastaid ja tootja oli teine, kui minilavašidega oli kaasas retseptileht, kus oli ka selline magustoit nagu meesigarid. Kunagi proovisin ja maitsesid hääd. Seejärel jäi pikk vahe sisse ning need meenusid taas. Kuid siis millegipärast vormistasin need natuke teistmoodi, said justkui küpsised ja meeldisid rohkem. Imelihtne, kiire ja maitselt parajalt magus maius.

Polegi rohkem midagi lisada kui ainult pildid, mis kõnelevad enda eest. Maiused küpsetasin ahjus pöördõhuga umbes 180 kraadi juures. Ei läinud vist kümmet minutitki.

NB Minul küpsesid nad nii kiiresti, et suisa passisin ahju kõrval. Nii et ettevaatust, et nad ei läheks kõrbema! Kuna küpsetusrežiimid on ahjudel erinevad, siis jällegi, tunne oma ahju.

Üks LameLeiva lavašš.

Või ja mee pehmendasin mikrolaineahjus,

ikka 50 ja 50 grammi.

Määrisin segu lavašile, keerasin selle pikemast servast rulli ja

lõikasin umbes 1,5 cm tükkideks.

Tükid panin küpsetusplaadile püsti ja

küpsetasin neid pöördõhuga umbes 180 kraadi juures.

Pildi unustasin kohe teha,

sestap on sisu natuke juba pannile valgunud.

Kui maiused olid juba parajalt pruunid,

tulid nad ahjust välja.

Välja valgunud mee ja või määre on nagu iiris.

Maiused ja välja valgunud sisu kraapisin lusikaga kokku.

Maiused võivad natuke kokku kleepuda,

kuid käsi kipub nagunii võtma mitu tükki korraga.

Suisa sõltuvust tekitavad 😋

Kohupiimaküpsised

Kindlasti vana hea klassika - hõrgud ja maheda maitsega kohupiimaküpsised. Ega oskagi mingit pikemat juttu lisada. Mõni rullib taina ühes tükis suurelt ja lõikab klaasiga rattad välja. Aga mulle meeldib veeretada pallikesed ja neist väikese tainarulliga kettad rullida.

Samuti on tainas ette nähtud küpsetuspulber, kuid mitte midagi ei juhtu, kui see peaks ununema, sest tainas kerkib selletagi kenasti. Kes soovib magusamaid küpsiseid, võib lisada tainasse supilusikatäie suhkrut.

Sellest kogusest tuli 39 küpsist.

400 g kuiva kohupiima (nt omatehtud või "Liisu")

300 g jahu

200 g võid 1 tl küpsetuspulbrit

näpuotsatäis soola

6-7 sl suhkrut

1. Sega toasoe või kohupiimaga. Lisa juurde küpsetuspulbriga segatud jahu ja sool, sõtku tainas ühtlaseks, keera toidukilesse ning pane pooleks tunniks külma.

2. Jaga tainas osadeks, veereta pihkude vahel 3-4 cm läbimõõduga pallid ja rulli nendest jahusel pinnal õhukesed umbes 10 cm läbimõõduga kettad. Vajuta ketas taldrikule pandud suhkrusse, voldi pooleks, suhkrune pind sissepoole, vajuta uuesti suhkrusse ja voldi jälle pooleks, suhkur seespool. Siis vajuta veel kord suhkrusse ja pane küpsetuspaberiga kaetud plaadile, suhkrune pind ülespoole.

3. Küpseta küpsiseid tavalises ahjus 200 kraadi juures umbes 20 minutit, kuni need muutuvad pealt kuldselt pruuniks. (Pöördõhuga 180 kraadi juures.)

NB Kui kohupiim on vedelavõitu, pane see enne taina tegemist tunniks-paariks sõelale nõrguma.

Lõikasin taina paksudeks lõikudeks,

nii oli hea seda väiksemateks osadeks jagada.

Veeretasin pallid ja rullisin need õhukesteks ketasteks.

Nii neid järjest suhkrusse kastsin ja voltisin ...

... kuni järele jäi veerand.

Ahjust väljusid kuldselt pruunid küpsised.

Magusust saab lisada ka tuhksuhkruga.

Kapsa-makaronihautis hakklihaga

Lihtne, maitsev ja soodne roog, mis mul juba aastaid menüüs, seega meie pere klassika. Kunagi sai see isegi mingi retseptikorje käigus pakutud Õhtulehtegi, kus see avaldati.

Kapsa juurde võib kasutada peaaegu igasugust pastatoodet ja enamasti teen seda hautist niit- või lintnuudlitega, aga spiraalmakaron on muidugi visuaalselt apetiitsem. Samuti ei pea pasta olema kõvanisujahust, lihtsam sobib vast isegi paremini.

Kogused on taas selleks, et oleks millest juhinduda.

1 keskmise suurusega kapsapea, hakitult (u 1 kg)

300 g kuivi nuudleid, spiraalmakarone vm

1 suur sibul, viilutatult

500 g sea- ja veisehakkliha

vett

soola, pipart ja/või muid maitseaineid

punt värsket tilli

õli praadimiseks

1. Haki kapsas ja pane vähese veega potti hauduma. Maitsesta soola ja pipraga.

2. Aja pannil õli kuumaks ja kuumuta selles sibul kergelt läbi. Lisa hakkliha, pruunista ja maitsesta.

3. Kui kapsas on juba pooleldi pehme, lisa potti hakkliha ja makaronid ning nii palju vett, et see kataks kogu segu. Lase veel keema tõusta, alanda kuumus hästi väikeseks ja hauta segu, segades vahepeal vähemalt korra, kuni makaronid on pehmed. Kontrolli maitset ja sega juurde hakitud till.

Serveeri hautis hakitud tilli ja soovi korral hapukoorega.

NB Soola asemel võib kasutada näiteks kana- või juurvilja puljongipulbrit. Samuti võib lisada oma maitse järgi ka muid ürte.

Soe õuna, Kreeka pähkli ja spinati salat

Otsides lisandit veiselihale, sattusin toreda salati retseptile, mida teen kindlasti ka edaspidi. See meeldis mulle väga, sest põhiained on just hooajalised ja pole osanud neid niimoodi omavahel sobitada, ning lisaks on salat ka väga atraktiivne. See sobiks ideaalselt ka pardi lisandiks või omaette roaks, juurde mingit saia.

Algretsept siin, kuid loomulikult tuunisin seda natuke. Kuna pistaatsiapähklid pole minu mekk, siis asendasin need Kreeka pähklitega, samuti muutsin teiste ainete koguseid. Õunad võiksid olla tugeva viljalihaga ja punase koorega. Siin kasutasin "Sügisjoonikut", millel toredad punased palged.

3 sl võid

3 keskmise suurusega õuna, tükeldatud, koorimata

1 tl riivitud ingverit

paar peotäit Kreeka pähkleid

2 tl Dijoni sinepit

50 g värsket spinatit

200-250 g ricotta't, Itaalia päritolu või omatehtud

2 sl vedelat mett

jahvatatud musta pipart

1. Sulata pannil või, lisa õunatükid ja kuumuta neid paar minutit väikesel kuumusel, kuni need hakkavad karamelliseeruma. Lisa pähklid, ingver ja sinep, sega ained omavahel läbi ja kuumuta neid veel natuke, kuid ära lase õunatükke liiga pehmeks.

2. Laota spinatilehed vaagnale. Jaota kaks kolmandikku õunasegust spinatile, neile omakorda lusikatäied ricotta't, siis ülejäänud õunasegu ja nirista kõige peale mesi. Jahvata salatile maitse järgi musta pipart.

Serveeri kohe.